FANDOM


EMN 15.12.2011

Arutelud riigi kultuuripoliitika arengusuundade 2020 väljatöötamiseks

Muusika valdkond


Kust tuleb tänane muusik?Edit

Olav Ehala Urvi Haasma Peep Lassmann Esper Linnamägi Jaak Sooäär

OE: Kas senine süsteem rahuldab? Kuidas toimib praegune muusikakoolide süsteem, kas koolide arv on piisav, kas tuleb piisavalt professionaalset järelkasvu?

UH: Igas külas andeid üles ei leita. Samas koole üle 80. Muusikakoolid KOV-ide vastutusel. Muusikakoolid osa huvikoolidest. Seadues pole isegi loetletud huvikoolide liike. Muusikakoolide üle riigi kontrolli ei peeta. See on kindel riiklik seisukoht. Samas huviharidust peaks saama iga laps. Mujal Euroopas pole väga tugevat muusikalist üldharidust. Kokku Eestis 12000 muusikaõppurit.

Teine teema on õpetuse kvaliteet. Oluline on pedagoogi panus. Algõpetus peaks olema väga õige. Selle üle riigi kontrolli pole. Muusikakoolide Liit püüab ülevaadet saada. Paljudele pillidele ei jätku ka õpetajaid. Lisaks KOV-ides omavahelised probleemid, keerulised pearahasüsteemid.

Edasiõppijate üle puudub ülevaade. On idee, et riik toetaks muusika alal edasiõppijaid ja koole, kust tulevad jätkajad. See võiks olla vahend riigi kaasahaaramiseks.

OE: Aga õppekavad? Kas need on vajalikud.

UH: Õppekavad on olemas. Meie muusikakoolides üldiselt nõukaaegne süsteemm. Tihti ka lisaõppekava vähema koormuse jaoks. Lapsed väga hõivatud, koormused suured. Koolid ei loobu sisseastumiskatsetest. Tihti aga väga vähe sisseastujaid. On olnud ka idee liita muusikakoolide lõpueksameid kutsehariduseksamiteks. Ametlikult eksamite vajadus puudub. Riiklikud raamõppekavad puuduvad. Samslapsel peab olema võimalus õppida ka raamõppekava väliselt.

OE: Millest tuleneb, et õpetuse tase piirkonniti erinev. Mis takistab nooremal kaadril muusikakoolidesse tööle minna?

PL Muusikaõpetaja elukutse ei ole prestiižne ja palgad on madalad. Ette valmistatakse piisav arv inimesi. Ka muusikakoolid ise on väiksed kindlused, mis püüavad uut eemal hoida. Eesti muusik tuleb, kust juhtub. Kas me oleme nii võimelised jätkama? 20 aasta pärast meie orkestrites välismaalased. Üks meie esimesi hiinlasi õpetab Kesk-Eestis. Ka Venemaa on meie kõrval. Kas oleme selleks valmis ja kas me seda tahame. On loomulik, meil töötavad välismaalased. Kui palju rahvusvahelisust me välja kannatame? Peame olema noorte jaoks atraktiivsemad, palgad peavad olema suuremad. Akadeemias hädaoht, et keskmine õpetajate vanus 45. Nad on ettevalmistuse saanud nõuka ajal. Nii ka õpetatakse, kuid maailm muutub. See on ohtlik tendents. Kõige lihtsam on teha muutusi õppekavades, aga kuidas teha muutusi meie peades?

EL Saan rääkida EFK taustal. Meil on pidev heade lauljate puudus. Kus on muusikakoolide lõpetajad? Nende pädevus pule piisav profikooris laulmiseks. Koolid peaksid tänapäeva olukorras tegema uusi tähelepanekuid. Klassikalist laulmist õppima tuleva inimese käest tuleks kohe küsida, mida sa kavatsed peale hakata. Meil Eestis olemas kollektiivid, kes suudavad pakkuda tööd. Miks pedagoogid ei saada õpilasi kuulama proove ja kontserte? Neid asju võiks teha täna. Koostööd võiks muusikainstitutsioonide vahel olla rohkem. Eesti muusikud peale ei tule või nende ettevalmistus on väga nõrk. Ka meil on koosseisus välismaalasi, kuid eestlased peaksid olema siiski enamuses.

OE Klaasika on juba nõukaajast sisse töötatud. Kust tuleb tänane eesti jazzmuusik?

JS 7 aastat olnud vastuvõtt. Pilt olemas tudengite osas. Üks ansambel ja 5-7 muusikut. Enamus tuleb otsast, ka ellerist ja müned ka metsast. Metsast tulijate kiirendus kõige suurem. Paljud tegijad on metsast. Probleem on algastmega. Keskaste hakkab andekaid õpetama nullist. Selles ei saa süüdistada otsa-kooli. Tudengid tulevad 5-6 lastemuusikakoolist, kus on olemas jazzi õpetus: Viljandi on tugevaim, Saus, saarema, Narva, Pärnu. Mujalt tulevad üksikud hullud. Probleem algtaseme kvaliteetne õpetus. 2 aastat tagasi arutaime, mida teha. Koolid kardavad popjazzi, sest see võtab töö ära. Kuid ajad on muutunud. Ka klassikalised muusikud ei pääse jazzi oskustest. Rahvusvaheline muusiku profiil on muutunud, stiilide piirid hägustunud. Tuleks kõrva järgi mängida, tuleksõppida kuulama. Muusika pole ainult nootide ärammängimine. Jazzihariduse probleem on muuseumilaadsus, õpetatakse eilset. Rahvusvahelised koolid tegelevad kogu aeg õpetuse sisuga. Muu8sikatuel pole tööd. Muusik peab olema väga laia profiiliga ja oskama kõike. Oskused peaksid segunema varem, mkitte emta lõpus.

OE: Kokkuvõte Peebult

PL: Oluline on algõpetus. Lamstemuusikakoolide probleemide lahendamine on homse muusiku tekkeks väga vajalik. Talendid tuleb õigel ajal üles leida. Tuleb teha ühist tööd muusika astmete vahel. Riik peaks võtma ka vastutuse.

OE MKK on ainuke progfimuusikute tootaja. Kuid kuidas pääsevad sinna lapsed mujalt. Õppureid toetatakse ainult kõrgastmel, kuid vaja oleks stipendiumi õpilastele Tasllinnas õppimiseks.

??? muuskikakoolide liit: Muusikakoolid ei ole juhitavad. Meie mure on professionaalse põhihariduse andmine. Ka muusikakoolide liidus pigeid pearaha maksmisega.

TIMO: Praegu vaja haridusministri lõplikku kinnitust. Maja eraldatakse riigi rahaga. 2015 peaks valmis saama.

OE Räägime ideest kaardistada selliseid muusikakoole, kust tulevad edasiõppijad.

PL: MNN korraldas väiese statistika. Suurte kestkuste kõrval olid ka väiksed kohad. See pilt peaks tekkima igal aastal. Seda võiks teha ankeedi vormis. See oleks aluseks võimalikule riiklikue toetusele.

Eero Raun Tänane eesti muusik tuleb kodust. Siin oleks koostööpunkte sotsiaalteadlastega. Siin võib välja tulla topeltstandardite teema. Kauneid kunste väärtustatakse, kuid KOV valib asfaldiaukude lappimise.

Mati Turi: Kui palju antud hetkel laulab EFK-s lauluõppureid ja kuidas koor toetab õpinguid. Pooled lauljad pole muusikat õppinud. Alusharidus on väga tähtis. Eestis on töökohad olemas, kuid inimesed ei kvalifitseeru nendele töökohtadele.

PL. Iga kool võitleb mujal mailmas parimate õppejõudude eest, kes tuleksid kust tahes. Meie väikses ühiskonnas, kolka, konnatiigi probleem.

Saluveer: Keskastme koolid ongi kutsekoolid. Vaja on õpilastele teha selgeks, et muusik on amet. Me hakkame koostööd tegema, kui meil on näpud põhjas. Ebatäielikud koosseisud eksiseerivad mitmetes haridusetappides. Peaksime kõik aru saama, et muusika õpetajatele on vaja maksta palka.

Mall Sildos: Koostöö võiks käia ka ersoga.

Andrus Kallastu: Üldhariduskooli lõpetajad ei tunne nooti.

OE: Ilmselt sõltub õpetajatest. Inimesed tajuvad, et muusiku eriala ei ole sobiv. Muusikaõpetajate seltskond feminiseerub, mehed valivad kindlama elukutse.

PL: Praegusel haridusministril põhiteemaks kõrgharidusreform, kolme kooli ehitus ja EMTA juurdeehitus. Pärast seda võiks tungida haridusministri ellu oma vajadustega.


Kuidas / mida / miks mõõta muusikas?Edit

Moderaator: Marko Lõhmus Tiia Sippol Kutt Kommel Aare Tammesalu


ML: Üks muu valdkonna teema, mida, kui palju on kaunites kunstides mõõdetav? Kõige olulisem on kvaliteet, kuid me elame realistlikus maailmas. Kellele need andmed on olulised? Rahandusministeerium juhib, talle lähevad mõõdikud korda. Statistika võib olla huvitav, ohtlik, koomiline. Kas on midagi, mida üle võtta? Aare, mida sina muusikas mõõdaksid?

AT: Alguses tundus see teema põnev ja provokatiivne. Hiljlem leidsin, et me tegeleme hindamisega iga päev. Mis selles siis nii erilist on. Kõige olulisemad väärtused, andekus, loovus, hindamine on tõeliselt keeruline. Kuidas näidata muusika ja kunsti väärtusi statistikas. Kuidas veenda majandusinimesi kunsti väärtustes. See haakub tugevalt statistikaga, kuid kõike statistiliselt mõõta ei saa. Millised peaksid olema näitajad, millega muusikat hinnata. Muusikaelu juhtimise kavalittei tuleks hinnata otsuste

ML Millist statistikat kaunite kunstide valdkonnas kogutakse

KK Muusikastatisika vaeslapseosas, puudab institutsionaalne statistika. Olemas isikustatistika. Muusikastatistikat pole ka mujal palju kanoniseeritud. Näiteks muuseumitel olemas. Nüüd oloemas euroopa projekti tuelmau kultuuristatsistika raamistikust: kultuurivaldkonnad, funktsioonid (cration, production, levitamine, kaubandus, säilitamin, haridus/ koolitus). Loomingu pool autortite tegevus, tootmine kontserdid, levitamine plaadid, säilitamine muusemid. Teatrijuhid lähtusid soome eeskujust: rahastamine, levitamine ja kaubandus, organisatsioonide ja asutuste tegevus, muusikaharidus, tööhõive. Eestis uuritakse majandusaastaaruannete põhjal EMTAK 90012 ja 85521.

ML Soome süsteemi Eestisse tooja Raivo Poolma.

TS: mina liitusin projektiga 2005. aastal. Algne projekt tehti maatasa, nüüd tegeldakse edasi. Eeskujuks soome, eestis statistikas ca 30 etendusasutust. Teeb teatrillidu teabekeskus, nüüd näitemänguagentuur. Riiklikel kohustus esitada aruanedeid, mis täidavad sama vormi. Erateatrite olukord muutub. Siin on ka tantsuteatrid. Nüüd tahetakse andmete kogumine viia veebipõhiseks, sest harrastajateatrid tunnevad ka huvi. Teatrillide teatrielu kokkuvõte ülastajad ja etenduste arv. Tähtis on statistikat paneksid kokku valdkonda puutuavd inimesed. Statistika on alati sisupõhine. Statistika ei hanna hinnangut, numbrid peaksid olema neutraalsed.

ML. Mida on statstika andmetetest kasu olnud.

TS Raha juude antud ei ole. See jäädvustab , teadvustab ja arendab valdkonda. Tehakse teatrile endale, riigikontrollile, riigikogule. Seda andmekogu enam ümber lükkama ei hakata. Kui on vaja midagi tõestada, siis võetakse statistika kätte omavahelise suhtlemise argumiendina

ML Milliseid andmied peaks muusikas töötlema

AT Põhiprintsiibid võiks teatristatistikast üle võtta. Seda võiks uurida. Mjuusikas mida rohkem andmeid on, seda parem. Üks asi on andmete kogumine, teine nende interpreteerimine. Eesti muusikaelu pilt selgineks.

ML Kas on nii, et rohkem on parem?

KK Andmekogumisel on takistus andmehulk, mis tähendab esindajatele tööd. Teatristatistika on hea, kuna teatrijuhid ise teevad. Selle vastu tuntakse ka mujalt huvi. Kui andmed on olemas, siis lülituvad ja uurijad. See on reklaamiks kogu valdkonnale.

AT Oluline on muusikaloo jäädvustamise aspekt. Midu üksikasjalikumalt, sefda parem. Tohutu töö on teha 1945-1990 perioodiga.

ML Kes peaks muusikavaldkonna statistikat koguma?

KK Head andmed tulevad valdkonna enda inimeselt. Statistikaametl repressivasutuse maine.

???: AT vihjab võimalusele talletada infot muuseumis. Praegu annavad asutused oma kavalehed. Vahel küsitakse ka statistilisi andmeid. Kui kaua statistikaametis andmed säilivad?

KK üldist säilitataqkse igavesti.

Eevi arujärv: Kui palju tuuakse kontserdikavasid muuseumisse. Toovad ainult teatud organisagsioonid. Eesti kontsert toob kõik.

Toomas Siitan: EK arhiivis on väga suured augud. Statistikat vaja muusikaloo säilitamiseks. Tänapäeval muusikkalugu ei ole ainult heliteoste lugu. Esituskunsti lugu on täna väga kehvasti säilitatud. Puudub normide süsteem. Kavade andmine võiks olla kohustuslik. Kõik trükised peaks olema seotud sundeksemplari seadusega. Kuid kontserdikavad jäävad halli tsooni.

Tiia Teder: Paluks veelkord neid tabeleid.

KK Olemas muusikaharrastamise, kultuuris osalemise, kultuuritarbimise statistika. Uuritud kontsertide külastamist. Järgmisel aastal plaanis need andmed ka avaldada.

Andres Siitan: oluline küsida, kellele seda statistikat vaja on. Statistika võib olla ohtlik. Sellel on museaalne väärtus, kuid need andmed ei anna meile juhtimisotsuste tegemisel alust. Firma juhtimisel on tulemuste analüüs oluline, kuid raamatupidaja võib juhendada asutust nö läbi tagavaatepeegli. Oluline on visioon ja missioon.

TS Minu meelest on oluliselt hullem kui asutusi suletakse tunde ajel. Statistilised andmed kaardistavad olukorra. Kui midagi on kaaqrdistatud, on lihtsam edasi liikuda. Ebaselgus tekitab hirmu. On andmeid, mida ei avaldata. Näiteks personalistatistikat ei avaldata, kuna inimesi liiga vähe.

PL Astun ka statistika kaitseks välja. Numbrid siiski väljendavad midagi.

Mail Sildos: Statistika teema muusika valdkonnas oluline. Esituste statistika katmata.

Margus Pärtlas: Teatri omad suudavad statistikat koguda ka ajalooloselt. Olemas lavastuste andmebaas. Analoogiline muusikavaldkonnas puudub. Muusika on palju keerulisem, sest muusikat tehakse erinevates vormides

Marje Lohuaru: Loomulikult on statistikat vaja. Eelkõige vajalik see euroopast raha taotlemiseks.

AT. Kindalsti on võimalik statistika alusel kõnelda demagoogiliselt, kuid ilma statistikata on võimalik kõnelda veelgi demagoogilisemalt. EK näide, et koolikontserdid olid liigitatud tavakontsertide alla. Statistikast endast olulisem statistikaga ümberkäimine.


Jorma Sarv: Kultuuripoliitika arengusuundadestEdit

Viimasel aastatel õhus selle kohta palju õigustuatud küsimusi, milleiste põhisuundade alusel teeb riik rahastamisotsuseid. Olemas Eesti Kultuuri Koda: tuleb ise püstitada küsimusi, tuleb ise kaasa rääkida. 2020 pole juhuslik. 1998 olemas kultuuripoliitika põhialused, mis väga üldistav ja vastuoludeta. Probleemid tekkisid seoses makusmuudatustega.

Uus dokument peab olema konkreetsem. Selge ajakava. 2020 perspektiiv, mis annab teha ennustusi jalad maas ja anda samas hapnikkun peale uutele algatustele. Tulevikuuurijad küsivad, kas te olete mõelnud ka pikema perspektiivi peale? Kuhu üldse on eestil võimalik jõuda.

Kes peaks kultuuripoliitikat tegema? Lisaks ministeeriumile ka muude valdkondade tegijad, esindusorganisatsioonid. Arutlusi ei kureeriks ametnikud. Samas meil ei ole lõputult aega. 2012 tuleks lauale tuua. Sellest paberist ise on olulisem protsess. Arutelud ei ole sooja õhu puhumine, vaid see peaks olema norm.

Kavandatavas dokumkendis 3 osa

  1. horisontaalsed probleemid valdkondadevaheselt: looja situatsioon, riigi roll, tsentraliseerimine-detsentraliseerimine, küsimus jätkusuutlikkusest, rahastamise valemid, põhimõtted, kultuuritöötajate tasud, kvalifikatsioon
  2. kultuurivaldkonna seosed teiste valdkondadega: püüd kirjeldada tegelikke mõjusid (haridus, majandus, välispoliitika, lõimumine, julgeolek)
  3. konkreetne keskendumine alavaldkondadele: kultuuriline mitmekesisus, eesmärgid, võtmeprobleemid

Mõõdikute valimine on kultuuris keeruline. Oluline on arutelu ise.

Info lehel http://www.kultuuripoliitika.ee

Teine võimalus on kaasa rääkida oma esindusorganisatsioonide kaudu.

2012. aasta lõpuks peaks puhtand koos olema. Kultuuripoliitika on poliitiline dokument.

Evi Arujärv: Nimetasite lootust, et uue kultuuripoliitika tagajärg võiks olla kvaliteedimuutus kultuuris endas. Millised kvaltiee3dimuutusede võiks olla aastaks 2020?

JS Pidasin silmas viisi, kuidas otsuseid tehakse. Oluline on aru anda ressurssidest ja leida paremini läbi mõeldud tasakaal ressursside kasutamisel.

EA: see puudutab korralduslikku külge, kuid mis võiksid olla sisulised muutused?

JS Tundub, et konkreetne näide oleks ebaõige. Mida teised arvavad? Kultuuriministeeriumil oleks lihtne teha see tabel valmis ise, kuid seda selgust oleks vaja kõigil. Kvaliteedimuutust ennast on keerumine völja tuua. Oluline oleks anda

EA: Mina näen küsimust niie, et korraldusliku masina lähtekoht peaks olema sisuliste väärtuste saavutamine. Kultuuripoliitika on vahend.

Toomas Siitan: Kas kultuuripoliitika arengusuundadel on ettekirjutav jõud? Eelmistes suundades osad sihid abstraktsed, osad konkreetsed. Võiksime võtta sealt. Või tuleks küsida, kas on läbikukkumisi ja mis põhjusel. Võime unistada absatraksetest väärtustest, kuid riik toimib konkreetselt.

JS: Kavas on 1998. aasta dokumendi põhjalik analüüs. Osad asjad on juba välja toodud. Sellele lisandub kultuuripoliitika uuring, mis mõjusid analüüsib. Dokumendi edasine mõju peaks olema seotud regulaarse aruteluga.

Aarne Saluveer: Lähtudes Evi küsimusest: igal oma mäng. Inimesed tahavad teada, mis sa sellest tegelikult ise arvad. Statistikast rohkem sõltuvad asjad ametnike sisemistest hoiakutest. Oluline teada, kes mida teeb. Palun vastake, mis te arvae? Kuna määravaks saab parteide hoiak, siis sundida ka parteidel määrama oma kultuuripollitika. See viimane oli konkreetne ettepanek, mille võiks teha kultuuri koda.

JS Ma ei soovi võimendada mina-sina suhet. Kultuurikoda on juba asjas sees. Võib-olla ma sain evist valesti aru. Pidasin silmas, et kusagil ei oleks suletud agendat.

Ragnar Siil: Ametnikud on tehtud hellaks ja nad ei julge avaldada isiklikku arvamust. Minu meelest isiklikult pole küsimus: mis on hea muusika? Küll on küsimus: mis on kvaliteetne muusikaelu? Mitmekesisus. Elmises kavas suur vastuolu: riigi kultuuri raha tuleks jaotada sõltuvat sisust. Samas teine punkt ütleb, et riik peab oma vara eest hoolitsema heaperemehelikult. Tulemus: asutuste eelarved vähenesid 20 %, programmid lõpetati. Seega eelmine dokument pole õige. Riigi kulutused jäid samale tasemele, kuid eraõiguslike toetus vähenes drastiliselt. Nüüd tõstetakse kordades eraõiguslike toetusi. Tuleks toetada uusi tulijaid, kes on saanud ka rahvusvahelise kõlapinna. Teiseks oluline riigi otuste kavaliteet: kas tegevus on projektipõhine või stabiilne. Stsabiilne rahastamine toob kaasa kindluse ja kvaliteedi tõusu. Toeuste andmise läbipaistvus, selgus, stabiilsus. Plaan oli hakata rahastama eraõiguslikke aasta ette. Täna seda seadus ei võimalda. Täna saame rahajagamise võimalikult varaseks, otsustamise protsess kiiremaks, ei oleks mitu foorumi, võimaldada ka 2013 ettevalmistamiseks. Pigem anda summasid rohkem korraga. Selleks vedavaks mootoriks on kultuuripoliitiline kvaliteet.

Evi Arujärv. Need on siiski vaid rakenduslikud asjad. Kuiidas suhestuvad muusikaelus mitmekesisus ja pouhas muusikaline kvaliteet?

PL: Muusikanõukogu on võtnud vastu väöjakutse muusikavaldkonna kultuuripoliitika kirjutamisel. Täna läheb välja kiri 31.1.2012 oodtakse ettepanekuid muusika valdkonna. 10.2.2012 moodustakase töögrupid. Aprilis arutelu. Mai lõpus koosolek, kus dokument võetakse vastu ja antakse ministeeriumile üle.


VAHEAEG 50 min


Kes kuulab ja kus kõlab?Edit

Moderaator Timo Steiner Kadri Tali Jüri Leiten Tanel Ruben Rein Rannap

Timo Steiner: Kontserdid kusagil ja kellelegi. Kuidas inimesi saalides kohelda, kuidas neid sinna tuua, kuidas viia muusikat Tallinnast välja. Üks külg praktiline, teine elamuslik, arendav.

Kadri Tali: Elamuse saamiseks peab saali tulema. Tallinnakesksus seotud majandusolukorraga: kütusekulu. ERSO saab kontserte praegu teha ainult Tallinnas. PSO on toonud lapsi Tallinnasse 1000 üldhariduskooli ja 600 muusikakooli lapsele kontserdile, pakkunud süüa.

TS PSO kontsertidel inimesi, kes mujal ei käi.

KT kusagilt tuleb alustada ja alustada lastest. ERSO-s üksikvanematele võimalus võtta kooliealine laps kaasa tasuta.

RR Kui laps saab harjumuse, siis tekib järjepidevus: üldse käia, käia kindlas kohas. Nõukaajal käidi, nüüd ei käi kontserdil isegi muusikaõpilased ega interpreedid ise. Traditsioon on katkenud kultuuripoliitika tõttu: igapäevane muusikaline töö on olnud puudulik. Siin suur osa EK-l. Regulaarsed kontserdid kindlatel aegadel kindlates kohtades. Keskendutud on kahel aastakümnel liigselt majade ehitamisele, rahale, sponsoritele, glamuurile, välisesinejatele.

Maal on raske teha kontserte, kuna seal raha väga vähe. Publik tuleb, kui käia ühes kohas regulaarselt. Näide Kullamaalt, klssikaline kava. Oluline kohalik korraldaja. Tuleb teha ka siis, kui alguses on kuulajaid vähe. Võiks olla riigi programm “Muusika maale”. Klaasikalisel muusikal on TURUTÕRGE olnud 1000 aastat, see ei muutu kunagi äriliselt edukas. EK-s Toivo Tuberik sõidab mööda maakohti ja lepib kontserte kokku, selliseid inimesi peaks olema EK palgal rohkemgi.

Ka kammerkontserdid peaksid olema võimalikult regulaarsed, kindlal nädalapäeval.

TS Tanel, teie võrk on väga hästi välja arendatud. Töötan Jazzliidu programmijuhina. Teema peaks olema: kus mängitakse, mis kell mängitakse, kes tulevad kuulama. Jazzkontserdid õhtuti, lapsed seal ei käi. Jazzliidu kontserdid kuues Eesti linnas. Maale pole läinud. Narva on keeruline, oleme aastaid proovinud. Meie kuulajaskond on noor. Töötame koos partneritega: kolm teatrimaja ja kolm kultuurimaja. Alati olemas inimene kohapeal. Publik on lai, ilmselt on läbi käinud kõik Eesti elanikud. Esinevad õpilased koos proffidega.

KT Kas te annate ka tasuta kontserte? TR Ühes linnas.

KT Kas te muretsete publiku vähenemise pärast?

TR Festival tudengijazz. Laupäevaseed kontserdid, millele püüti tuua õpilasi, kuid see plaan ebaõnnestus.

TS EK kui suure traditsiooni hoidja.

JÜRI LEITEN Numbrid räägivad kiiremini kui emotsioonid. EK jaguneb kaheks: majad ja kunst. Majad peaks ennast ideaalis ise ära majandama, kuid täna veidi jääb puudu. Maksatakse juurde piletitulust. 5 maja Eesti neljas nurgas + Peterburg. Majad regionaalselt väga tähtsad ja tõstnud publiku enesehinnangut, kvaliteeti, meeleolu. Jõhvi kontserdimaja ja viaduktid näitavad tõusu. Meie ülesanne saada ida-Virumaa publik Jõhvi kontserdimajja. Meil ei ole halva akustikaga saali. Praegu on majade haldus loomingust sammu ees.

Praegu tendents: kontsertide ja publiku arv väheneb, kuid piletitulu tõuseb. Endistes mahtudes pole võimalik jätkata, sest kärbe on olnud 30%. 175000 kuulajat, keskmine 238 kuulajat per üritus. See tulemuds on hea.

EK eesmärk on olla kohal ka muudes kohtades: 40 kontserdikohta üle Eesti. EK aastaraamat olemas.

Publik tuleb repertuaari peale. Ministeerium ei näe hästi, et EK tegeleks pop ja jazziga, see jäägu erategijatele. Korraldatakse teenekate inimeste jubeleid.

Paremini süstematiseeritud sarjad: vanemate inimeste lõunakontserdid ostetakse kohe ära.

Publikukaart

Regioonidirektorid prognoosivad publiku hulka päris täpselt.

Maakondadest saadud ca 100 tellimuskontserti.

50 koolikontserti kuus.

Pakkujad võeti videosse, klipid on kodukal üleval ja töötavad. Koolikontsertidega üle eesti tegeleb tartu toimetaja. Esimest korda ja välisesinejad.

Reklaami osas otsitakse omi kanaleid: oma ajakiri 10000 eks, millest 85% maksab reklaam.

Kes on 0-piletiga publik? EK pakub tasuta piletid sponsoritele. Tasuta ei tooda inimesi hulgi kontserdile.

2010 käis läbi EK lavale 130000 muusikut.

Pereburis 80 kontserti, külsatajaid ca 10000. 10-12 kontserti kuus.


KT Oluline on see, kes kõlab? Need numbrrid tekitavad nuttu, sest 100-pealine kollektiiv ei majanda eenast ära. Märksa vajalikum oleks tuua lapsed kontserdisaali.

JL Esimene võimalus on teha koostööd. See tähendab kulude jaotamist. Tartus populaarne ka Vanemuise SO. Kui lähtuda publikust ja inimesest, siis kusagil on ka mingi maht.


Toomas Siitan: Jüri, üks sagedasemaid sõnu oli maja. Sellele vihjas ka Kadri. Mis sa isiklikult arvad jutust, et EK majade adminn ja kontserdikorraldus lahku lüüa.

JL See teema on õhus. Riigi kinnisvara on kasumit teeniv ettevõte. Maja panevad elama inimesed. Kui majad lähevad teise hallata, tekib pikk logistiline viive. Haldamine läheb kallimaks. Minu meelest on majade praegune haldamine ökonoomne ja hinnata tuleks ka inimeste emotsionaalset panust.

TS Kas inimesed saavad sellest olukorrast valesti aru?

EK Põhimõtteliselt saab ka ilma eesti kontserdita elada.

Marko Lõhmus: Majade töötajate palgaraha tuleb riigilt. Oluline näha neid, kes ei kuula. Kaasinterpreete ei kuula eesti interpreet. EIL liikmed ei käi EIL kontserdil.

KT Sama kogemus. ERSO proovid on õppuritele avatud. Neid ei näe seal.

RR interpreedid ei käi kontsertidel, sest traditsioonid on katkenud. Teine probleem on rahateema: liiga väikese raha eest tehakse liiga palju tööd. Suur probleem on rahapuudus. Kolams teema: koostöö. Peaksime kõik koostööd tegema reklaami alal.

Tõnu Kaljuste: Meil on palju interpreteerivaid asutusi. Kultuuriminister leiab, et kokaraamatuid ei peaks riigi raha eest ostma. Kas on analoog selle teemaga kontserdikorralduses.

JS Ka meil on esimesed Cartlandi juhtumid olemas. Probleem selles, et riik ei küsi, mida selle rahaga peaks tegema. Mul on tunne, et se aeg on tulemas. Mis tähendab, ettme koos reklaami: räägime asjast. Raha riigilt juurde ei tule, raha tuleb juurde piletitulust. Sama raha eest võuib teha vähem, kuid kvaliteetsemalt. Seda ütels EAÜ: eestis korjatav raha on aastaid sama.

KT On oluline teineteist toetada.

JL Oleme loonud lehe www.kontsert.eu, kõik on teretulnud.

Eero Raun: On olemas leht kultuur.info, kuhu on tehtud rahapaigutusi. Ühine leht on ristturunduse küsimus.

JL Kui tahame teha lehte ristkasutuses, on oluline, et see hakkaks tööle.

KT ERSO.ee teeb ettepaneku, et kõik korraldajad saavad tasuta oma üritusi seal reklaamida.

TS Coca-Cola Plazas näidatakse ülekandeid. Miks ei võiks transleerida Tallinna kontserte maakondadesse. Samuti loomeinimesed võiks käia vastastikku üksteise loomingut vaatamas.

Eesti muusika välismaalEdit

Moderaator Toomas Siitan Helena Tulve Marje Lohuaru Mati Turi Tõnu Kaljuste


TS Kuum küsimus on seotud muusika ekspordiga. Kultuuripoliitika arengusuundades tuleks määratleda sihid. Milline peaks olema eesti muusika eksport. Millised peaks olema mõõdikud? Kas mõõdikud peaks olema kvantitatiivsed või kvalitatiivsed või mõlemad. Inimkeeles: kas tahaksime olla 5 rikkama või 5 õnnelikuma riigi hulgas.

Eksport miongis mõttes ebameeldiv sõna. Nüüd oleme harjunud loomemajandusega. Mida see kultuuri eksport tähendab: mida me ekspordime? Kas sellega seotud riiklik huvi: kas riik võiks toetada kulruuri eksporti.

TK Teema on individuaalne. Kui esined välismaal, siis ei mõtle nii palju eesti kultuuri ekspordile. 1980ndate lõpus pidi tõestama, etmeil olemas oma kultuur. See maailm on jäänud seljataha. Kas me oleme vaesed Ida-euroopa muusikud? Kas kodumaine muusikaelu on kaotanud prioriteedi, nii et välja minemine on kuidagi parem. Oleme endiselt vaesed Ida-eurooplased, sest mujual maailmas hinnatakse muusikuid teisiti.

TS kuidas tunneb eenast Ida-Euroopa helilooja?

HT Eks olukord on sa,alaadne. Interpreedi tegevus Eestis võimalik ainult tänu tegevusele välismaal. Heliloojana see on enam-vähem sama. Minu jaoks pole vahet, kellele ma kirjutan, kuid minu pere jaoks on vahe. Asja pole võrreldavad.

TS Praegu räägitakse, et ekspordikanaleid tuleks luua keskselt. Kas sidemed saavad olla ainult isiklikud? Kui suur tugi võiks olla kollektiivsetest sisdemetest?

HT Eestis loeb iga inimene. Iga väljapool liikuv inimene on kontaktisik. Nii nagu siseriiklikult, ka välismaal on võtmesõnaks koostöö. Ei saa teha asju vägisi. Ainuke võimalus asju välja viia on toetada ja leida partner väljastpoolt.

TS Marje on seotud ühe suure projektiga?

Marje Lohuaru: koostöö algab meie omavahelistest suhtest. Loomulikult on vaja eksporti arendada. Eesti muusikaekspordi potentsiaal on väga tugev. Kuidas saavutada sellele professionaalne korrldus. Eesti Muusika Arenduskeskus MTÜ on loodud, et leida partnereid. Üheks selliseks EAS. Kuidas oskab muusikavaldkond ennast leida näiteks EAS-is. Eelmisel aastal tegime koolituse ettevõtluse alustest. Kandideeris 163 inimest, kellest valiti 36 inimest. 4 inimest on käinud välismaal praktikal. Olulised on kontaktid, võrgustikud. Suurprojekt on seotud 5-kuuliste praktikatega ja sishtturgude uurimine. Millised on eesti muusikute võimalused seal opereerida. Oluline saada professionaalseid managere.

Mati Turi: Poliitik ma pole ja diplommat ka mitte. Parim soovitus mehele on mees ise. Kas iga muusik saab indale oma managemendi. Kes on väljas, need on. Välja läheb kvaliteet. Näen enda ümber seda, et haed managerid on need, kellega me kokku puutume. Kõik taandub tööle, mida inimene ise teeb. Tuleb jääda ausaks.

HT Olen nõus, et välja läheb kvaliteet, kuid lisaks sellele on aspekte, mis on olulised. Kvaliteeti tuleb igalt poolt. Üksikisikul lihtsam, kuid ansmablite puhul oluline riigi toetus. Ooperi liigub raha kõvasti rohkem kui uues muuskas, vanas muusikas, mingis nišis, siis on riigi toel tunduvalt lihtsam välja minna. Iga riik toetab oma interpreete.

TS Teatud riikide puhul on võimalik eeldada, et sõiduraha tuleb sealt. Kas selline toetus tuleks kone alla ka meil. Oluline on isiklik kvaliteet, kuid oluline on luua nö esimene kontakt.

TK Täpsustame mõisteid: Eesti muusika on heliloojate loodud teosed, teine maailm on interpreetide tegevus. Kui alustada muusikast, siis mõtlein: näiteks Elleri muusikat pole järgmisel aastal kusagi kavas. Kavatsen teha Eelleri teoseid Nargen festivalil. Andsin sisse Kulka tellimuse, et tehtaks korralikud elleri sümfooniate partiid. Järelikult selle muusika levik on juba murutasemel takistatud. Eesti muusikia esimene samm on: tee oma riiulid korda! Üks pool on business, kuid teine see väärtmuusika, mis justkui ei kuulu kuhugile. Mind huvitab, et saaksin Tobiast teha Tobiase originaali järgi.

TS See on oluline mõte. Kulkas on raske selgeks teha, miks helikunsti sihtkapital peaks olema suurem. Muusikas on palju rohkem kihte. Eksport ei ole omaette teema, vaid osa muusika kompleksist.

???. Tõnu jutu jätkuks, hea meelega tegeleks muusika kordategemisega, kuid süvamuusikaga tegelemine ärilisel alusel pole võimalik.

AK Võiks olla selge süsteem, et manageri leitud teatud rahale paneb riik teatud osa raha juurde. Oluline on selge süsteem

TK Oluline on just nimelt selgus

Marje Lohuaru: Oluline on keskkonna loomine.

TK See saab kähku selgeks, et vaja on oma plaate, oma noote. Väljaminek omast keskkonnast on muuskule õhu küsimus. Teisest ruumist saab vastusidet ja tuge teistest ringkondadest. See ekspordi mõiste on mulle õõvastust tekitav. Esimeste plaatidega ma tõin eestisse raha sisse.

TS Ekspordis oluline, kust tuleb raha. Kui palju Arvo Pärt on toonud Eestisse investeeringuid, luues ettekujutuse Eestist kui kultuursest partnerist.

TK See on hindamatu, kuid mitte rahas.

Eero Raun: Ekspordi teema jures häirib mõistete hägustamine:

  • kultuuri tutvustamine, milles ainult kulud
  • kultuurivahetus, milles piletitulu
  • rangelt eksport, mis võib tuua kasumit. Eesti muusikast võiks rääkida eelkõige selle suuna tugevdamist. Kultuuriministri huvi on see, et tulu tuleks reaalselt Eestisse

Andres Siitan: See on niivõrd uus valdkond. Praegu saab kultuuri eelkõige vahendada, müümine tuleb hiljem. Müüa saab kunsti, mille puhul peab ära ütlema. Müüjate koolitamine ei ole võluvits. Turg on väga piiratud.

HT Ka mina näen, et eelkõige peab panustama kahesse esimesse. Müük hakkab toimima, kui hakkab.

AS Müügi kiht on väga õhuke

HT Oluline, et heliloojad kirjutaks muusikat, et info oleks kättesaadav.

TS Kas helilooja jaoks on toetussüsteem olemas.

HT Helilooja olukord ei ole nii raske. Kui tema kohta on infot, ta ei pea kuhugi sõitma. Teine oluline asi on interpreet, kes välja läheb. Ma vajan interpreeti, kes välja läheb. Muidu kutsutakse keegi teine, kes esitab muud muuskat.

Leelo Lehtla: Oleme 4 aastat kultuurivahetusega tegelnud. EK oleks koht, kus saaks jõulisemalt selle valdkonnaga tegelda.

Pille liil: Interpreedi võimalused olla laval on eestis liiga väiksed. Kes peaks tegelemas sellega, et interpreet oleks laval. Et üldse ekspordi suunda jõuda.

TS Oluline on mitmekesisus. Kõik interpreedid ei mahu EK piiridesse.