FANDOM


Siin toimub Eesti kultuuripoliitika arengusuundade aastaks 2020 teksti väljatöötamine. Arengusuundade väljatöötamise protsessi (analüüsid, töörühma koosseis, koosolekute protokollid jne) kohta loe lehel Kultuuripoliitika.

Teksti valmimise protsess:

  • 30.5.2012 Eesti Muusikanõukogu koosolek muusika valdkondlike põhieesmärkide, soovitava tulemuse aastaks 2020 ning peamiste tegevussuundade määratlemiseks Pilt:Muusika sisend 120530.pdf
  • 14.3.2013 kell 15 EMTA A-402 muusikavaldkonna arutelu Kultuuripoliitika arengusuundade tööversiooni üle
  • 21.3.2013 ettepanekute esitamise tähtaeg Kultuuriministeeriumile Eesti kultuuripoliitika arengusuunad aastani 2020 tööversiooni 8.2.2013 kohta Pilt:130208 Kultuur2020 ETTEPANEKUTE ESITAMISEKS.PDF

Meediakajastused:


ÜldosaEdit

I OSA: ÜLDPÕHIMÕTTEDEdit

Kultuuripoliitika eesmärk. Kultuuri ja loovuse roll ühiskonnas.

Teemad:

1.1 Horisontaalne kultuurikorraldus. Esimene jaotus püüab eraldada mõned horisontaalsed teemad, mis avaldavad mõju kogu üldpõhimõtete osale. Nendeks on muuhulgas:
  • Kultuuripoliitika arengusuunad peavad läbivalt katma kõik väärtusahela lülisid: loomine – tootmine – vahendamine – juurdepääs (UNESCO);
  • Kultuuripoliitika paiknemine tsentraliseerituse ja detsentraliseerituse skaalal (regionaalne ligipääs ja kultuuri kättesaadavus, kultuuridemokraatia);
  • Kultuuri avaldumisvormide mitmekesisus (lähtuvalt UNESCO 2005. aasta konventsioonist);
  • Kultuuriline mitmekesisus ja kultuuri rahvusvahelisus Eesti põhiseaduse postulaatide kontekstis.
1.2 Kultuurielu riikliku rahastamise põhimõtted. Teine teemaalgatuste grupp koondab endas küsimusi, mis määravad kultuuri valdkonna ligipääsu riigi ressurssidele, sh riigipoolse rahastamise põhimõtted. Sellesse jaotusesse kuuluvad muuhulgas teemad:
  • Riigi roll kultuurikorralduses (sh riiklik, maakondlik ja kohalik tase, seos haldusreformi arengutega);
  • Rahastamise seos omandivormiga, riigi panustamisulatus, turumehhanismid;
  • Riiklik maksupoliitika kultuuripoliitika elluviimisel;
  • Intellektuaalse omandiga seotud küsimused;
  • Rahastamisallikad ja nende mitmekesisus sh sponsorluse edendamine;
  • Sisutegevuste ja taristu rahastamise proportsioonid, tasakaalupunkti leidmine;
  • Kas säilitamine (subsideerimine), arendamine (investeerimine) või hoopis säilitamine arendamise kaudu?
1.3 Kultuuritöötajad. Kolmas kultuuritöötajaid puudutav osa:
  • Kultuuritöötajate palgad, kutsestandardid, töötasu tuletamise printsiibid (seos haridustöötajate palgaga, keskmise palgaga jms);
  • Loovisikute sotsiaalsed garantiid, sh ravikindlustuse ja pensionitega seotud küsimused;
  • Kultuurivaldkonna vahendajad, managerid.

Kindlasti tuleb lahti kirjutada ka mehhanism, kuidas kultuuripoliitika arengusuundi edaspidi uuendatakse ja mis alustel peaks Vabariigi Valitsus Riigikogule arengusuundade elluviimisest aru andma.


Kultuuripoliitika eesmärk. Kultuuri ja loovuse roll ühiskonnas (Eesti Muusikanõukogu ettepanekud 30.5.2012)Edit

  1. kultuuri riiklikul rahastamisel on prioriteetseks tegevuse sisu, innovaatilisus ja rahvuskultuuriline tähendus, mitte aga tegija kuuluvus ühe või teise omandivormiga seotud kultuuriinstitutsiooni alla;
  2. kultuuri toetamiseks eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu nende tegevust reguleerivate seaduste alusel;
  3. kultuuri toetamise aluseks on väärtuspõhine hindamine, kultuuripoliitika toetab erinevaid innovaatilisi ilminguid kunstides vastandjõududena meelelahutusele ja massikultuurile;
  4. kultuuri riigipoolsel rahastamisel lähtutakse nii kultuuri avaldusvormide mitmekesisusest kui ka kõrgkultuurikesksusest, suurendatakse panustamist mittetulundussektorile ning eraõiguslike isikuid koheldakse võrdselt riiklikega;
  5. kultuuripoliitika soodustab kultuuri detsentraliseerimist riigipoolsete tingimuste ja võimaluste loomisega, hõlbustades sellega juurdepääsu kultuurile;
  6. uue kultuuripoliitika rakendumiseks on vajalik haldusreformi edukas läbiviimine;
  7. kultuuri kättesaadavuse tagamiseks toetab riik piirkondlike keskuste (kontserdi- ja muusikahariduskeskused) teket ja arengut;
  8. tipptasemel loovisik on rahvusvahelise turu osa ning ta peab olema motiveeritud ja konkurentsivõimeline Euroopa kolleegidega. Kõrgharidusega ning erialast tööd tegeva kultuuritöötaja töötasu miinimum algab keskmisest palgast;
  9. kunstiharidust andvad pedagoogid on hea kvalifikatsiooniga ning neil on motiveeriv töötasu;
  10. riigi kohuseks on pakkuda professionaalsetele loovisikutele võimalusi loominguliseks tegevuseks, luues selleks vajalikud tingimused. Riik toetab tunnustatud loomeliite, ning finantseerib neid riigieelarvest, vabastades kultuurkapitali vahendid kultuuriprojektideks ja loometoetusteks;
  11. kultuuri levitamisel maailmas kasutatakse aktiivselt uue meedia innovaatilisi võimalusi.


II OSA: KULTUURI SEOSED TEISTE VALDKONDADEGAEdit

Kultuuri teiste poliitikate keskmes. Kultuuri panus teistesse valdkondadesse. Temaatilised põhieesmärgid ja peamised tegevussuunad aastani 2020. Teemad:

  • Kultuur ja säästev (tasakaalustatud ja kestlik) areng (aluseks Säästev Eesti 21, kultuuriruumi elujõulisus);
  • Kultuur ja meediaruum, sh trükimeedia, raadio, televisioon, veeb
  • Kultuuri ja hariduse seosed, sh loovuse edendamine õppekavades (üldhariduse osa);
  • Kultuur ja välissuhtlus, sh kultuuridiplomaatia, Eesti tutvustamine kultuuri kaudu, mainekujundus, kultuurikontaktide vahendamine, kultuurieksport, kultuur ja arengukoostöö (UNESCO 2005 konventsioon), kultuur ja julgeolek;
  • Loomemajandus, st kultuuriettevõtlus, kultuurivaldkonnas loodavad töökohad, majanduskasv, seos ekspordiga ja lisandväärtus;
  • Loov majandus, st kultuuri ja loovuse panus teiste majandusharude konkurentsivõime tõstmisse läbi lisandväärtuse loomise, toodete ja teenuste arendamise ning innovatsiooni;
  • Kultuuri roll kohalikus ja piirkondlikus arengus, turism ja majandusareng;
  • Kultuur ja sotsiaalteemad, sh teatud ühiskonnagruppide kaasamine, sotsiaalne tõrjutus, kuritegevuse ennetamine (sh barjäärid, segmenteerumine jne).


Eesti Muusikanõukogu ettepanekud 30.5.2012Edit

  1. Avalik-õiguslikel meediakanalitel on juhtiv roll ja kindel missioon kodumaise kultuuri kajastamisel, jäädvustamisel ja salvestamisel;
  2. kõigis meediakanalites suureneb kodumaise muusika osakaal, saavutades Põhjamaadega võrreldavad analoogilised näitajad;
  3. kultuuri-, majandus-, välis- ja haridus ja teadusministeeriumi koostöös luuakse kultuurialaste eksporditegevuste stabiilne rahastamisskeem, laiendades oluliselt rahastamisallikaid ja kaasates nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi finantseerimise mehhanisme;
  4. riik soodustab kultuurivaldkonna igakülgset koostööd ettevõtlusega ning soodustab valdkonnasisest ettevõtluse arengut. Kultuurifestivalidel on oluline koht piirkondlikus turismi- ja majandusarengus;
  5. Eesti on aktiivne partner ja uute arengute initsiaator rahvusvahelistes kultuurivõrgustikes;
  6. riik laiendab oluliselt kultuuridiplomaatide ja -kontaktide võrgustikku ja tugevdab olemasolevat koostööd erinevate ministeeriumide ja ekspordiorganisatsioonidega;
  7. kultuuri arendamine on lahutamatu haridussüsteemi arendamisest. Sealhulgas on muusikaharidus üks tervik, mis toetab nii professionaalset tippkultuuri kui ka muusikaharrastust;
  8. kultuurialase koolituse algõpe kui silmaringi oluline osa on tagatud lisaks üldhariduskoolide programmidele ka kunsti- ja muusikakoolide üleriigilise võrguga ning riikliku toetusega viimastele. Kohalikul tasemel tagatakse kõigile võimalus kunsti- ja muusikahariduse saamiseks. Kunsti- ja muusikaalase kutse- ja kõrghariduse andmine Eestis tuleb säilitada vähemalt praeguses mahus. Eestis on rahvusvahelisel tasemel tugev kultuurikorralduse ja -ettevõtluse alane haridus;
  9. laiendatakse tulumaksusoodustusi avalikule ja mittetulundussektorile võimaldades seeläbi sponsorlust;
  10. riik laiendab ressursi- ja tarbimismaksu objekte: suureneb nn tühja kasseti tasu, sellega maksustatav tehnoloogia laieneb ning saadud summad suunatakse loovtegevusse esindusorganisatsioonide ja loomeliitude kaudu;
  11. riik tagab kultuurialaste statistiliste uuringute süstemaatilisuse, mis kaardistavad ja annavad ülevaate loomemajanduses ning kultuurielus toimuvast;
  12. riik jätkab intellektuaalse omandi rakendamisel (Autoriõiguses) tasakaalustatuse printsiibi kasutamist. Õigused on autoritel ja esitajatel, varalised õigused on üleantavad esindusorganisatsioonidele ning avaliku sektori kollektiivide puhul on õigused tööandjal;
  13. riigi poolt toetatud regionaalsed kultuuri- ja hariduskeskused (kontserdi- ja muusikahariduskeskused) võimaldavad kõikidel sotsiaalsetel rühmadel kultuurist osa saada. Laiapõhjalisel kultuuriharrastusel on tähtis osa kuritegevuse ennetamisel.

III OSA: VALDKONNAPÕHISED EESMÄRGIDEdit

Valdkondlikud põhieesmärgid ja soovitav tulemus aastaks 2020. Peamiste tegevussuundade määratlemine valdkonniti.

Iga valdkonna puhul keskendutakse järgmistele põhiküsimustele: 1.Soovitud seisund aastaks 2020 2.Organisatsiooniline ülesehitus, osapoolte rollid ja vastutus 3.Prioriteedid aastani 2020, sh valdkonna arenguks vajalike tingimuste loomine 4.Rahvusvaheline mõõde, valdkonna kohalikkus vs rahvusvahelisus


KunstidEdit

FilmikunstEdit

(või laiemalt audiovisuaalne kunst)

MuusikaEdit

(või helikunst)

Muusika valdkondlikud põhieesmärgid ja soovitav tulemus aastaks 2020 ning peamised tegevussuunad on määratletud Eesti Muusikanõukogu koosolekul 30.5.2012.


Eesti Muusikanõukogu egiidi all toimuv tegevus: Eesti Muusikanõukogu e-post: emn@kul.ee, Muusikanoukogu@kul.ee

LOOMEMAJANDUS. VÄLISSUHTLUS. EKSPORT

TÖÖRÜHM:
  • Esimees Marje Lohuaru EMAK, EMTA
  • Esper Linnamäe EFK
  • Ilvi Rauna (EMKÜ esindaja )
  • Helena Tulve
  • Helen Sildna TMW
  • Juko Mart Kõlar (Eesti Muusika Eksport )
  • Kristo Käo
  • Andres Siitan (AS Artists Management, TKO)
  • Kristina Kuznetsova (EMTA kultuurikorraldus)
  • Eero Raun
  • Kadri Lassmann

TEEMAD: Teemasid käsitletakse kahest aspektist: loomine, vahendamine.

  1. Kultuuritegevuste mõõtmine, kultuuristatistika ühtlustamine
  2. Kultuurivaldkonna vahendajad, managerid
  3. Sisutegevuste ja taristu rahastamise proportsioonid, tasakaalupunkti leidmine;
  4. Kultuur ja välissuhtlus, sh kultuuridiplomaatia, Eesti tutvustamine kultuuri kaudu, mainekujundus, kultuurikontaktide vahendamine, kultuurieksport, kultuur ja arengukoostöö (UNESCO 2005 konventsioon), kultuur ja julgeolek;
  5. Loomemajandus, st kultuuriettevõtlus, kultuurivaldkonnas loodavad töökohad, majanduskasv, seos ekspordiga ja lisandväärtus;
  6. Loov majandus, st kultuuri ja loovuse panus teiste majandusharude konkurentsivõime tõstmisse läbi lisandväärtuse loomise, toodete ja teenuste arendamise ning innovatsiooni;
  7. Kultuuri roll kohalikus ja piirkondlikus arengus, turism ja majandusareng;

Valdkondlikud põhieesmärgid ja soovitav tulemus aastaks 2020. Peamiste tegevussuundade määratlemine Iga valdkonna puhul keskendutakse järgmistele põhiküsimustele:

  1. Soovitud seisund aastaks 2020
  2. Organisatsiooniline ülesehitus, osapoolte rollid ja vastutus
  3. Prioriteedid aastani 2020, sh valdkonna arenguks vajalike tingimuste loomine
  4. Rahvusvaheline mõõde, valdkonna kohalikkus vs rahvusvahelisus (sh festivalid)
  5. Valdkonna ja ettevõtluse seosed


MUUSIKA– ja KONTSERDIELU

TÖÖRÜHM:
  • Esimees Olav Ehala EHL
  • Aseesimees Jaak Sooäär (Eesti Jazzliit)
  • Toomas Siitan
  • Villu Veski (EMF)
  • Aare Tammesalu (EMF)
  • Kadri Tali (ERSO)
  • Jüri Leiten (EK)
  • Rein Rannap (EIL)
  • Tiia Teder (ERR)
  • Eero Raun
  • Kadri Lassmann

TEEMAD:

Teemasid käsitletakse kahest aspektist: loomine, vahendamine.
Rahastamise seos omandivormiga, riigi panustamisulatus, turumehhanismid;
  1. Sisutegevuste ja taristu rahastamise proportsioonid, tasakaalupunkti leidmine;
  2. Kas säilitamine (subsideerimine), arendamine (investeerimine) või hoopis säilitamine arendamise kaudu?
  3. Kultuuritöötajate palgad, kutsestandardid, töötasu tuletamise printsiibid (seos haridustöötajate palgaga, keskmise palgaga jms);
  4. Kultuurivaldkonna vahendajad, managerid
  5. Kultuur ja meediaruum, sh trükimeedia, raadio, televisioon, veeb

Kultuur ja välissuhtlus, sh kultuuridiplomaatia, Eesti tutvustamine kultuuri kaudu, mainekujundus, kultuurikontaktide vahendamine, kultuurieksport, kultuur ja arengukoostöö (UNESCO 2005 konventsioon), kultuur ja julgeolek

  1. Loomemajandus, st kultuuriettevõtlus, kultuurivaldkonnas loodavad töökohad, majanduskasv, seos ekspordiga ja lisandväärtus;
  2. Kultuuri roll kohalikus ja piirkondlikus arengus, turism ja majandusareng;

Kultuur ja sotsiaalteemad, sh teatud ühiskonnagruppide kaasamine, sotsiaalne tõrjutus, kuritegevuse ennetamine (sh barjäärid, segmenteerumine jne).

Valdkondlikud põhieesmärgid ja soovitav tulemus aastaks 2020. Peamiste tegevussuundade määratlemine Iga valdkonna puhul keskendutakse järgmistele põhiküsimustele:

  1. Soovitud seisund aastaks 2020
  2. Organisatsiooniline ülesehitus, osapoolte rollid ja vastutus
  3. Prioriteedid aastani 2020, sh valdkonna arenguks vajalike tingimuste loomine
  4. Rahvusvaheline mõõde, valdkonna kohalikkus vs rahvusvahelisus (sh festivalid)
  5. Valdkonna ja ettevõtluse seosed


MUUSIKAHARIDUS

TÖÖRÜHM:
  • Esimees Aarne Saluveer (G.Otsa nim Muusikakool)
  • Urvi Haasma (EMKL)
  • Timo Steiner (TMKK)
  • Peep Lassmann (EMTA)
  • Kadri Leivategija (H.Elleri nim Tartu MK)
  • Margus Pärtlas (EMTA)
  • RO esindaja
  • ERSO esindaja
  • Viljandi Kultuuriakadeemia esindaja
  • Eero Raun
  • Kadri Lassmann

TEEMAD:

Teemasid käsitletakse kahest aspektist: loomine, vahendamine.
  1. Sisutegevuste ja taristu rahastamise proportsioonid, tasakaalupunkti leidmine;
  2. Kas säilitamine (subsideerimine), arendamine (investeerimine) või hoopis säilitamine arendamise kaudu?
  3. Kultuuri ja hariduse seosed, sh loovuse edendamine õppekavades (üldhariduse osa), samuti seosed teadustööga, kõrgharidusega, huviharidusega, noorsootööga;
  4. Kultuuri roll kohalikus ja piirkondlikus arengus, turism ja majandusareng;

Kultuur ja sotsiaalteemad, sh teatud ühiskonnagruppide kaasamine, sotsiaalne tõrjutus, kuritegevuse ennetamine (sh barjäärid, segmenteerumine jne). Valdkondlikud põhieesmärgid ja soovitav tulemus aastaks 2020. Peamiste tegevussuundade määratlemine Iga valdkonna puhul keskendutakse järgmistele põhiküsimustele:

  1. Soovitud seisund aastaks 2020
  2. Organisatsiooniline ülesehitus, osapoolte rollid ja vastutus
  3. Prioriteedid aastani 2020, sh valdkonna arenguks vajalike tingimuste loomine
  4. Rahvusvaheline mõõde, valdkonna kohalikkus vs rahvusvahelisus (sh festivalid)
  5. Valdkonna ja ettevõtluse seosed


SEADUSANDLUS. ÕIGUSED

TÖÖRÜHM:
  • Esimees Marko Lõhmus
  • Mail Sildos
  • Urmas Ambur (EEL)
  • EHL esindaja
  • Peeter Sarapuu
  • Toomas Seppel
  • Aivar Sõerd
  • Kadri Tali
  • Urvi Haasman (EMKL esindaja)
  • Eero Raun
  • Kadri Lassmann

TEEMAD:

Teemasid käsitletakse kahest aspektist: loomine, vahendamine.
  1. Riiklik maksupoliitika kultuuripoliitika elluviimisel;
  2. Rahastamisallikad ja nende mitmekesisus sh sponsorluse edendamine;
  3. Intellektuaalse omandiga seotud küsimused;
  4. Sisutegevuste ja taristu rahastamise proportsioonid, tasakaalupunkti leidmine
  5. Kultuuritöötajate palgad, kutsestandardid, töötasu tuletamise printsiibid (seos haridustöötajate palgaga, keskmise palgaga jms);
  6. Kas säilitamine (subsideerimine), arendamine (investeerimine) või hoopis säilitamine arendamise kaudu?
  7. Loovisikute sotsiaalsed garantiid, sh ravikindlustuse ja pensionitega seotud küsimused

Valdkondlikud põhieesmärgid ja soovitav tulemus aastaks 2020. Peamiste tegevussuundade määratlemine Iga valdkonna puhul keskendutakse järgmistele põhiküsimustele:

  1. Soovitud seisund aastaks 2020
  2. Organisatsiooniline ülesehitus, osapoolte rollid ja vastutus
  3. Prioriteedid aastani 2020, sh valdkonna arenguks vajalike tingimuste loomine
  4. Rahvusvaheline mõõde, valdkonna kohalikkus vs rahvusvahelisus (sh festivalid)
  5. Valdkonna ja ettevõtluse seosed


Seisund 2020Edit

Eestis on loov kultuurikeskkond, mis taastoodab andekaid muusikuid ning on piisavalt rahastatud. Eesti ühiskond väärtustab omamaist muusikakultuuri ja tunnustab muusikute loomingulist tööd.

Eesti osaleb maailma muusikaelus ja muusikatööstuses eduka ja arvestatava partnerina. Eesti muusika ja muusikute integreeritus rahvusvahelisse muusikatööstusesse ja muusikaellu on oluliselt kasvanud.

Kõigil on sõltumatult elukohast võimalik osa saada Eesti muusikaelust nii kontserdielu, salvestiste, helikandjate kui ka mitmesuguse sotsiaalmeedia vahendusel. Kontserdielu korraldust toetavad järjekindlalt riik ja omavalitsused.

Kontserdielust osasaamine on laste ja noorte baashariduse lahutamatu osa ning kujunenud vaba aja veetmise eelistatud harjumuseks. Seda toetavad riigi ja omavalitsuste osalemisel väljakujundatud piletihindade doteerimisskeemid, mis võimaldavad ligipääsu rahvuskultuuriliselt olulistele üritustele.

Eestis on võimalik saada kvaliteetset rahvusvahelisel tasemel muusikaharidust nii üldhariduskoolides, huvikoolides, kutsekoolides kui ka kõrgkoolides. Kultuurikorralduse ja muusikaettevõtluse alane haridus on tugeval rahvusvahelisel tasemel. Elukestev õpe rakendub aktiivselt ka muusikahariduses.

Üleriigiliselt toimib kontserdi- ja muusikahariduskeskuste võrgustik, kus toimub regulaarne kontserttegevus ja on võimalik lisaks muusikaharidusele ja huviharidusele, osaleda orkestrite ja ansamblite töös.

Eestis tegutseb tõhus riiklikult toetatud ekspordistruktuur ning loovettevõtluse ja muusikaelu uurimise keskus, mis on integreeritud rahvusvahelistesse võrgustikesse.

Toimivad efektiivsed ja ekspordisuutlikud kirjastamise ja plaadistamise struktuurid (ettevõtted) ning Eestis on rahvusvahelisel tasemel salvestusstuudiod, kontserdisaalid ja online- müügikeskkonnad.

On loodud ja toimib efektiivselt pillifond, mis toetab instrumentide (sh orelite) uuendamist ja soetusi Eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks.

Muusikakultuuril on välissuhtluses, kultuuridiplomaatias ja riigi mainekujunduses oluline koht.

Järjepidev ja mitmekesine kontserttegevus ning festivalid Eesti erinevais paigus meelitavad siia kultuurihuvilisi turiste. Eestist räägitakse kui ühest Euroopa edumeelsemast muusikamaast.

Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia II ehitusjärk ning Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühine õppehoone professionaalse muusikaõppe jätkusuutlikkust tagavas mahus. Alustatud on ettevalmistustega uue ooperimaja ehitamiseks.

Peamised tegevussuunadEdit

Riik tagab muusikakultuuri aluseks olevate institutsioonide ja tippkollektiivide (Rahvusooper, ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Kontsert) arengutingimused.

Riik tagab kontserdikorralduse nii rahvusvaheliselt, üleriigiliselt, regionaalselt kui ka kohalikul tasandil, säilitades selles toetaja rolli.

Riik toetab piirkondlike kontserdi- ja muusikahariduskeskuste teket ja arengut kohaliku kultuuri- ja muusikaelu säilimise tagamiseks.

Riik kompenseerib maksuvabalt riiklikes kollektiivides muusiku elukutseks vajaliku isikliku töövahendi (pilli) kasutamist.

Suurendatud mahus ja iseseisvatena jätkuvad senised riigieelarvelised toetusprogrammid („Muusikakonkursid ja noor muusik“, „Muusikatrükised“, „Muusikafestivalid“, „Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“, „Eesti muusika rahvusvahelisel areenil“, „Heliloomingu tellimine“).

Käivitatakse uus riigieelarveline toetusprogramm kontserttegevuse toetamiseks maapiirkodades, millest on võimalik raha taotleda kõigil kontserdikorraldajatel ja ka artistidel.

Valdkonna sisuliseks arenguks on vajalik riigi kontserdisaalide (EK) liisingu tagasimaksete lõpul investeeringutest vabanenud raha suunata sisutegevusse.

Riigi ja erasektori koostöös luuakse pillipank (-fond), mis soetab, haldab ja rendib välja kvaliteetseid muusikainstrumente. Eesti loovisiku, kultuurikorralduse ja muusikaettevõtluse koolitus on suunatud osalemisele rahvusvahelisel tööturul. Muusika valdkonna eksporditegevuste toetamiseks tuleb suurendada valdkonnas tegutsevate manageride ja agentide hulka.

Professionaalse muusikahariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb rakendada muusikaharidust andvatele huvikoolidele tulemuspõhist riigipoolset toetust .

Eesti muusika populariseerimiseks tuleb suurendada riiklike meediakanalite vahendeid muusika salvestamiseks ja vahendamiseks. Riik loob pikemaajalised stipendiumid Eesti interpreetidele ja heliloojatele, mille eraldamine toimub konkursi alusel. Suurendatakse kultuuri valdkonna aasta- ja elutööpreemiate arvu.

Riik jätkab etendusasutuste töö korraldamist muusikavaldkonnale kohaldatud seaduse alusel.

Loovisikute ja loomeliitude seadus täiendatakse sotsiaalsete garantiide osas.

Raamatutele ja nootidele kohaldatakse endiselt alandatud käibemaksumäära.

Kultuurkapitali seaduse printsiipe ei muudeta. Vajalik on stipendiumi juriidiline määratlus tulumaksuseaduses. Olulised on autorite ja esitajate võrdsed võimalused ja tingimused loominguliste stipendiumide saamisel.

Enne 1992. aastat tehtud salvestiste arhiveerijaks ja säilitajaks on Eesti Rahvusringhääling. Seadusandlus ei sätesta nende puhul esitajaõigusi, vaid jätab need osapoolte lahendada.

EtenduskunstidEdit

teater, tants)

ArhitektuurEdit

Arhitektuur ja avalik ruumi kujundamine

Kirjandus ja kirjastamine, kultuuriajakirjandusEdit

Kirjandus ja kirjastamine, kultuuriajakirjandus

Kujutav ja rakenduskunstEdit

Disain


Vaimne ja materiaalne kultuuripärand, kultuuriväärtusedEdit

MuuseumidEdit

RaamatukogudEdit

MuinsuskaitseEdit

Kultuuriline mitmekesisusEdit

Kultuuriline lõimumine, rahvusvähemusedEdit

Rahvuskaaslased välismaalEdit

HõimurahvadEdit

Kultuuri seosed teiste valdkondadegaEdit

Keelepoliitika ja kiriku rolli kohta tehti ettepanek, et need avatakse teiste seotud teemade koosseisus. Kiriku puhul nt pühakodade hoidmine muinsuskaitse juures ja kirikute roll kontserdipaikadena muusika osas.

Kultuur ja keelEdit

Kultuur ja kirikEdit

Kultuur ja äriEdit

IV OSA: LISADEdit

Võimalikud lisad:

  1. Ülevaade 1998. aasta põhialuste täitmisest
  2. Kokkuvõte kultuuripoliitika uuringust, hinnang senisele kultuuripoliitikale
  3. Valdkondlikud analüüsid (tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused ning peamised trendid)
  4. Valdkonna jätkusuutlikkus ja järelkasv ning seosed harrastajate jt tegevusega
  5. Intellektuaalse omandiga seotud küsimused


RakendusosaEdit

Vabariigi Valitsuse tegevuskava riigi kultuuripoliitika elluviimisel