FANDOM


Siia lehele on koondatud Eesti muusikavaldkonna rahastamise kehtivad põhimõtted ja ettepanekud põhimõtete muutmiseks.


KultuuriministeeriumEdit

Eesti tänane muusikapilt on mitmekesine – esindatud on pea kõik maailmas tuntud muusikažanrid. Muusikavaldkonda toetatakse nii riigi- kui ka erasektori poolt.

Avalik-õigusliku organisatsioonina tegutseb Rahvusooper Estonia.

Kultuuriministeeriumi allasutusena tegutsevad:

  • riigi suurim kontserdikorraldaja Eesti Kontsert (koos Eesti Rahvusmeeskoori ja vanamuusika ansambliga Hortus Musicus);
  • Eesti Riiklik Sümfooniaorkester;
  • Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Eesti Kontserdi haldusalas on riigi neli olulisemat kontserdisaali Estonia kontserdisaal, Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimaja. 2011. aastal taasavati Peterburis Jaani kirik, kus Eesti Kontsert samuti kontserditegevust korraldab.

Toetuseks eraldatakse vahendeid nii Kultuuriministeeriumi eelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu. Muusikavaldkonna toetamisega tegeleb Kultuurkapitali helikunsti ning harrastuskollektiivide osas ka rahvakultuuri sihtkapital. Kultuuriministeeriumi eelarveline toetus toimub läbi toetusprogrammide.

NB! Kahe varasema programmi - "Muusikakonkursid ja noor muusik" ja "Muusikatrükised" - vahendeid jaotab alates 2012. aastast Eesti Muusikanõukogu.

MUUSIKAVALDKONNA TOETUSPROGRAMMEdit

Programmid "Eraõiguslikud muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad" ning "Muusikafestivalid" on 2013. aastast liidetud ühtsesse "Muusikavaldkonna toetusprogrammi".

Programmi eesmärk on eesti professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja -festivalide järjepidevuse ja arengu tagamine, Eesti interpreetide ja heliloojate võimaluste suurendamine oma loomingu tutvustamisel ning elanikkonna võimaluste parandamine juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, eesti muusikute kaasatuse suurendamine kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja professionaalse kontserdikorralduse arengu edendamine kogu Eestis.

Programmi eesmärkEdit

...on eesti professionaalse helikunsti seisukohast oluliste muusikakollektiivide ja -festivalide järjepidevuse ja arengu tagamine, Eesti interpreetide ja heliloojate võimaluste suurendamine oma loomingu tutvustamisel ning elanikkonna võimaluste parandamine juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele, eesti muusikute kaasatuse suurendamine kontserdikorraldajate omaproduktsioonides ja professionaalse kontserdikorralduse arengu edendamine kogu Eestis.

Toetusprogrammi aluseks on kultuuriministri 22.11.2012 käskkiri nr 270.

Programmist toetatakse

  • püsiva koosseisuga eraõiguslikke muusikakollektiive regulaarse kontserdihooaja läbiviimisel, kui kollektiivil on püsiv töö- või võlaõigussuhe vähemalt kolme kollektiivi liikmest loovisikuga;
  • eraõiguslikke kontserdikorraldajaid regulaarse kontserdihooaja läbiviimisel, kui korraldaja poolt elluviidud kontsertide aastamahuks on vähemalt 15 kontserti, mis jagunevad vähemalt seitsmele kuule kalendriaastas;
  • muusikafestivalide läbiviimist Eestis, kui festivali kogueelarve ületab 25 000 eurot. Muusikafestival võib kanda ka muud nimetust, nt muusikapäevad vms, ja peab toimuma ajavahemikus 1. jaanuar 2013 kuni 31. märts 2014.

Toetust võivad taotleda Eesti registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

ERAND: Muusikafestivalide läbiviimisel võivad erandina taotlejateks olla ka riigiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (sealhulgas kohalikud omavalitsused või nende hallatavad asutused), kuid sellisel juhul tuleb taotluses välja tuua põhjendused, miks toetust taotlevale tegevusele ei eraldatud piisavalt vahendeid taotleja enda eelarvest.

Toetuse määramisel hinnatakse:

  • taotleja poolt kavandatud tegevuse kunstilist taset, rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust ning valdkondlikku mõju;

esinejate professionaalset taset ja eesti muusikute kaasatust;

  • tegevuse läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust, haldusvõimekust, koostööpartnerite olemasolu ja panust tegevuse elluviimisel;
  • tegevuse kestlikkust, uuenduslikkust ja ajakohasust;
  • teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldust;
  • taotleja poolt läbiviidud iseseisvate kontserdiproduktsioonide osakaalu hooajas ning Tallinnast väljaspool toimuvate kontsertide osakaalu hooajas;
  • kontsertide ja muusikasündmuste üldist arvu hooajas ning nende jaotatust kogu hooajale;

eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest.

Sihtotstarbelisteks kuludeks loetakse:

  • tegevusi ja kulutusi, mis on vajalikud otseselt kontserttegevuse korraldamiseks ja muusikafestivalide elluviimiseks, sh projekti halduskulusid (nt rendi-, kommunaal-, side-ja transpordikulu, kulutused bürootarvetele ja projektijuhtimisega seotud töötasud);

honorare, stipendiume, töötasu ning nendega seotud sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustuse maksete tasumist;

  • reklaamikulusid ja projektiga otseselt seotud trükiste koostamise, toimetamise ja trükkimisega seotud kulusid;
  • kulutusi raamatupidamise- ja infotehnoloogiateenuste ostmiseks;
  • esinejate ja välisdelegaatide reisi- ja majutuskulusid;
  • käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane;
  • ruumide, pillide, heli- ja valgustehnika rendi ja üüriga seotud kulusid;
  • autoritasude ja noodirendi tasumist.

Mittesihtotstarbelisteks kuludeks loetakse:

  • tehnika, töövahendite, pillide jms soetamine;
  • toitlustuskulusid;
  • majutuskulutusi pillilaagritest, kursustest ja konkurssidest osavõtjatele;
  • esinduskulusid ja kingitusi;
  • CD, DVD jm infokandjate väljaandmist ja noodikirjastamist;
  • kontsertreise välisriikidesse;
  • heliloomingu tellimist;
  • organisatsioonide liikmemakse;
  • erisoodustusmaksu tasumist;
  • käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;
  • muid projekti elluviimise seisukohast põhjendamatuid ja ebaolulisi kulusid.

Kolmeaastase toetuslepingu võimalus. Muusikafestivalide läbiviimise puhul võib komisjon teha kultuuriministrile ettepaneku sõlmida toetuse saajaga kuni kolmeaastane toetusleping järgmistel tingimustel:

  • festival on selge rahvusvahelise mõõtmega traditsiooniline ettevõtmine, millel on oluline osa nii muusikavaldkonna arendamisel kui kogu kultuurimaastiku mitmekesistamisel;
  • festivali kalendriaasta eelarve ületab 65 000 eurot;
  • taotleja esitab komisjonile kolmeaastase tegevuskava ja visiooni, milles on lisaks taotletava aasta detailsele plaanile ja eelarvele toodud kolme aasta arengusuunad, teemapüstitused, planeeritavad tegevused, esinejad ja programmiuuendused koos eelarvega kolmeaastase perioodi lõikes;
  • kolmeaastase lepingu sõlmimisel kinnitatakse konkreetse aasta toetuse suurus iga aasta alguses sõlmitava lepingu lisaga. Lepingus nähakse ette ka tingimused lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, mh kui eelarvevahendeid ei eraldata või eraldatakse väiksemas mahus kui planeeritud;
  • igal aastal tuleb Kultuuriministeeriumile esitada täiendavalt vastava aasta festivali detailne tegevuskava ja eelarve ning vormikohane aruanne. Kolmeaastase perioodi lõppemisel tuleb lisaks konkreetse aasta aruandele esitada sisuline kokkuvõte kogu perioodi kohta.

TAOTLEMINE JA ARUANDLUSEdit

Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna aadressil minkul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).

Taotluse esitamise tähtaeg on 17. detsember 2012.a. (taotlusvoor on lõppenud!)

Komisjonil on õigus jätta osa programmi vahendeid reservi ja teha ministrile ettepanek programmi teise vooru väljakuulutamiseks.

Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele alategevusele (kontserdikorraldaja, muusikakollektiiv, festival), tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. Vajadusel kasutada eelarvete esitamisel lisalehte.

Vajalikud vormid taotlemiseks ja aruandluseks:

  • Taotluse vorm (.rtf)
  • Lepingu muutmise vorm (.rtf)
  • Aruande vorm (.xls) Aruande juurde kuuluvad kohustuslikud lisad:
  • Lisa 1 – Projekti tulude-kulude aruanne
  • Lisa 2 – Kultuuriministeeriumilt saadud toetuse finantsaruanne
  • Lisa 3 – Lühiülevaade projekti teostumisest. Selle juures tuleks välja tuua hinnang projekti teostumisele võrreldes taotluses esitatuga (näiteks juhul, kui projekti lõplik üldmaksumus kujunes väiksemaks kavandatust). Samuti saab olemasolul lisada viited projekti kohta ajakirjanduses ilmunud materjalidele (eelreklaam, kajastused, kriitika).

Maksedokumentide koopiaid ei ole vaja aruandele lisada. Kultuuriministeeriumil on õigus kontrollida toetuse sihipärast kasutamist. Kulud peavad olema reaalselt tehtud, kajastatud toetuse saaja maksedokumentides ja raamatupidamises ning olema identifitseeritavad ja kontrollitavad.

Komisjon

  • Ragnar Siil - Kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler, esimees
  • Siiri Siimer - Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
  • Toomas Siitan - muusikateadlane, Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige
  • Madis Kolk - muusikateadlane, Eesti Kontserdi peaprodutsent
  • Helena Tulve - helilooja, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige
  • Kristjan Randalu - pianist, Eesti Jazzliidu juhatuse liige
  • Ants Johanson - pärimusmuusik ja muusikaajakirjanik

ERALDATUD TOETUSEDEdit

Toetuseid eraldatakse ministri käskkirjade alusel, kõik toetuse eraldamise käskkirjad on kättesaadavad Kultuuriministeeriumi dokumendiregistri kaudu.


HELILOOMINGU TELLIMINEEdit

Programm "Heliloomingu tellimine" eesmärk on uue heliloomingu tellimise kaudu eesti muusikaelu rikastamine ja mitmekesistamine.


Programmi eesmärkEdit

... on uue heliloomingu tellimise kaudu eesti muusikaelu rikastamine ja mitmekesistamine.

Toetusprogrammi aluseks on kultuuriministri 01.03.2013 käskkiri nr 97.

Toetusi jagatakse:

  • avaliku esituse, salvestuse või ringhäälingu ülekande korraldajale esiettekandele tuleva uudisteose autori(te)ga sõlmitava lepingu osaliseks katteks;
  • filmi produtsendile tellitava originaalse filmimuusika autoriga sõlmitava lepingu osaliseks katteks;
  • teatrile tellitava originaalse teatrimuusika autoriga sõlmitava lepingu osaliseks katteks;
  • esmaettekande õiguse eest heliloojale autoritasu osaliseks tasumiseks, samuti muusikateose teksti autori esmaettekande õiguse eest tasumiseks, kui tegemist on vastava heliteose tarvis spetsiaalselt kirjutatud teksti või libretoga.

Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.

Toetuse määramisel hinnatakse:

  • korraldajate ja helilooja (teksti autori) professionaalsust;
  • esitajate taset;
  • kaasrahastajate olemasolu või omaosaluse osakaalu autori(te)ga sõlmitava lepingu summas.

Ei toetata:

  • kulutusi loodud teoste arranžeeringute, seadete või orkestratsioonide tegemisele;
  • tegevusi ja kulutusi, mis on vajalikud kontserdi või salvestuse elluviimiseks, sh

esinejatele ja korraldajate honorare, stipendiume, töötasu ning sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmaksu ja pensionikindlustuse tasumist;

  • projektiga otseselt seotud trükiste (sh nootide) koostamise, noodigraafika tegemise, toimetamise ja trükkimisega seotud kulusid;

ruumide, pillide, heli- ja valgustehnika rendi- ja üüriga seotud kulusid; noodirenti;

  • CD, DVD jm infokandjate väljaandmist ning kirjastamist;
  • muid projekti elluviimise seisukohast põhjendamatuid ja ebaolulisi kulutusi.

TAOTLEMINE JA ARUANDLUSEdit

Taotlus esitada Kultuuriministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna aadressil minkul.ee (või postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn).

Taotluse esitamise tähtaeg on 27. märts

Vajalikud vormid taotlemiseks ja aruandluseks:

  • Taotlusvorm(.rtf)
  • Taotlust täites palume tähele panna:
    • juhul kui esitaja soovib toetust ühest jaotusest mitmele tellitavale teosele, tuleb iga teose kohta täita eraldi vorm;

taotlusesse märkida tellitava teose esituskoht ja -aeg;

    • kulude-tulude osas märkida vaid tellitava teose eelarve, mitte ürituse kogu eelarve;
    • eelarve tulude poolel välja tuua Kultuuriministeeriumilt taotletav summa, omafinantseeringu summa, kaasfinantseerijad ja neilt taotletavad summad või juba eraldatud summad;
    • kui toetuse taotleja on FIE, kellel pole registrikoodi, tuleb märkida taotlusse isikukood.
  • Aruande vorm (.xls)
  • Aruannet täites palume tähele panna:
  • Lisa 1 – Projekti tulude-kulude aruanne (tulude osas peavad olema märgitud teose tellimiseks toetust andnud kaasfinantseerijad, nende poolt eraldatud summad, omafinantseerimise summa. Kulude osas tegevuste ja kulutuste nimetused ja summad);
  • Lisa 2 – Kultuuriministeeriumilt saadud toetuse finantsaruanne
  • Lisa 3 – Lühiülevaade projekti teostumisest. Eraldi välja tuua:
    • informatsioon tellitud teose esmaettekande või salvestuse kohta (aeg, koht, esitajad, fonogrammitootja);
    • hinnang projekti teostumisele võrreldes taotluses esitatuga (näiteks juhul, kui projekti lõplik üldmaksumus kujunes väiksemaks kavandatust);
    • olemasolul viited projekti kohta ajakirjanduses ilmunud materjalidele (eelreklaam, kajastused, retsensioonid, kriitika).
  • Eraldi lisada teose partituur (võib esitada koos aruandega ka elektrooniliselt).
  • Lepingu muutmise vorm (.rtf)

KOMISJONEdit

  • Siiri Siimer - Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, komisjoni esimees
  • Olav Ehala - Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige
  • Evi Arujärv - Eesti Muusika Infokeskuse direktor
  • Tiia Teder - Klassikaraadio peatoimetaja
  • Tiiu Valper - Eesti Kontserdi toimetaja
  • Ülo Krigul - Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige

KultuurkapitalEdit

Helikunsti sihtkapitali stipendiumide jaotamise põhimõtted (täiendatud 26.01.2012)[1]

Helikunsti sihtkapital toetab professionaalset muusikakultuuri sh:

  • eelistatult projekte, mis toimuvad taotluste esitamise tähtajale järgneval kvartalil;
  • projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt;
  • noorte muusikute koolitust, sh statsionaarset kõrgkooliõpet välismaal;
  • noorte muusikute osavõttu rahvusvahelistest konkurssidest;
  • Eestis toimuvate meistrikursuste korraldamist;
  • loome- ja teadusalast tegevust, loovisikuid - interpreete, heliloojad, arranžeerijaid, muusikateadlasi jt., nende loomingulist tegevust ja enesetäiendamist stipendiumide ja auhindadega;
  • eesti heliloomingu ja interpretatsioonikunsti jäädvustamist ja levitamist;
  • ühinguid ja institutsioone, mille eesmärgiks on muusikakultuuri edendamine;
  • muusikaalast rahvusvahelist suhtlust;
  • muusikainventari ostmist juriidilistele isikutele;
  • teenekaid muusikategelasi;
  • muusikategelaste mälestuse jäädvustamist;
  • reisikulude taotlemisel on kohustuslik reisi katkemise kindlustus (täiendatud 10. detsembril 2010, protokoll nr 9/2010-5)

Sihtkapital ei toeta:

  • taotlusi, millel puudub projekti sisuline kirjeldus ja/või detailne eelarve;
  • aruandevõlglasi;
  • taotlejaid, kes on varem kasutanud raha ebaotstarbekalt;
  • amatöör- ja hobitegevust;
  • alg- ja kesktasemel muusikaõpinguid Eestis ning välismaal;
  • muusikainventari soetamist üksikisikutele

Muud organisatsioonidEdit

Kohalikud omavalitsusedEdit

Toimunud aruteludEdit