FANDOM


KULTUURIMINISTEERIUMI KUNSTIDE OSAKONNA MEMO

Kellelt: Ragnar Siil

Kuupäev: 10.05.2013

Teema: 2013. a muusikaprogrammi tagasiside ja ettepanekud 2014. a programmiks


Kokku osales veebipõhises küsitluses 34 muusikavaldkonna organisatsiooni, kes esitasid 2013. aasta muusikaprogrammi 22 taotlust muusikafestivalide korraldamiseks, 13 eraõigusliku kontserdikorraldaja tegevuse toetamiseks ja 10 eraõigusliku muusikakollektiivi tegevuse toetamiseks (st mitmete vastajate puhul esitati taotlus kahe või kolma programmi tegevuse lõikes). Vastanutest 25 olid saanud programmist jaatava ning 9 eitava vastuse.

1.Taotlemiseks ettenähtud aeg:Edit

2.Programmi tingimuste selgus ja üheseltmõistetavusEdit

3.Hinnang erinevate tegevuste esitamisele ühes taotluses (arvestusest on jäetud välja need juhud, kui vastamisel öeldi, et kuna esitati taotlus ühele tegevusele, siis puudub hinnangu andmiseks kogemus):Edit

4.Kas kolmeaastase toetuslepingu taotlemise tingimused olid mõistlikud:Edit

Lisamärkused: Kolme aastane leping oleks mõistlik, aksepteeritav, kui erinevate tegevuste (festivalid, kontsertprojektid) kogumaht ületab 65 000. Ka väiksemaid festivale, kontserte planeeritakse pikalt ette - see annaks kindlustunde.

5.2013. aastal programmi menetlemiseks kulunud aeg:Edit

Lisamärkus: Tegelik toetus laekub alles 20.05.2013. Miks?

6.Hinnang programmi komisjoni koosseisule:Edit

7.Hinnang komisjoni otsuste põhjendatusele (välja arvatud ühe erandiga vastasid kõik toetuse saanud taotlejad, et otsus oli nende jaoks arusaadav ja põhjendatud, allolevalt on hinnatud eitava vastuse saanud taotlejate hinnanguid)Edit

Lisamärkused:

  • Eitava otsuse põhjendusi ei edastatud. Eesti Muusikafestivalidelt hiljem saadud protokolli koopias toodud põhjendused ei vastanud programmi tingimustele, toodud kriteeriumitele ega antud programmi tavadele ehk õigustatud ootusele.
  • Kahjuks jäime infosulgu, pidin minema kulmini dokregistrisse, et leida sealt üles vastav käskkiri ning saada teada otsus mitterahastamise osas. Mingeid põhjendusi, peale kuluaaridesse kostunud selgituste, ei ole meieni jõudnud kahjuks.

8.Ettepanekud 2013. aasta programmi tagasisideksEdit

  • Toetuste vastused peaksid tulema vähemalt mitu nädalat enne Kultuurkapitali tähtaega (20.02). Minule põhjendust eitava vastuse kohta üldse ei saadetud. Seda infot oleks aga väga vaja, et edaspidi puudujääke vältida.
  • Hea oleks koondada mitmete muusikafestivalide fondid ühte fondi ja otsustada näiteks 75% kolmeks aastaks, puudujääv 25% otsustada igal aastal. Rahastavate festivalide arv ja aeg võiksid olla regionaalselt kooskõlastatud ja ka Eestis piirkonnati arvestatud.
  • Viimastel aastatel on taotlusvoorude kuupäevad pidavalt muutunud küllalt suures ulatuses. Hea oleks, kui leitaks sobiv ajagraafik ning jäädaks aastast aastasse samade tähtaegade juurde.
  • Taotluse ettevalmistamise aeg oli iseenesest piisav, kuid tähtaeg (17.12) selgelt ebamõistlik, sest sel ajal tegelevad kultuuriasutused aastalõpuprogrammide läbiviimisega. Tähtajana on eelistatud hiljemalt novembri keskpaik.
  • Reeglites on vasturääkivus või vajab vajadusel lahtikirjutamist. Sooviks vähem kultuuri eksporti pidurdavaid seaduseid. Toetatakse:esinejate ja välisdelegaatide reisi- ja majutuskulusid Ei toetata:kontsertreise välisriikidesse.
  • Eero Raun pidas omal ajal blogi, mille uudiskirjale sai end subscribe'ida. Blogis andis ta varakult teada millal avaneb mõne programmi taotlusvoor ning püüdis valdkonna inimesi hoida kursis ka teiste organisatsioonide rahastusprogrammidega, samuti oluliste artiklite ja muude kultuuripoliitiliste arengutega. see oli tegelikult päris hea viis, kuidas muusikavaldkonda oluliste teemadega kursis hoida. eriti oluline on teavitada organisatsioone ja firmasid sellest kui mõni toetusprogramm avaneb, vastasel juhul võib juhtuda, et mõni oluline tegija magabki lihtsalt taotlustähtaja maha.
  • Loodan väga, et Kultuuriministeerium hindab tulevikus pika-asjaliste toetuste eraldamisel endisest veelgi rohkem suuri ja olulisi algatusi, kes oma järjepideva ja aastatepikkuse väljapaistva töö ja tegevusega on suutnud end tõestada nii Eesti kui muu maailma publiku kui muusikamaailma tegijate silmis. Iga-aastane teadmatus ja taassaabuv 0-punkt on suurim takistus heade algatuste jätkusuutlikule teostusele.
  • Suur osa toetusest Tallinnast väljaspool korraldatavatel festivalidel kulub logistika,transpordi ja muu sellega seonduva peale.
  • Muusikavaldkonna toetuste jagamise puhul ei mängi suurt rolli see, et kes kuuluvad komisjoni ja millised on taotluse esitamise tähtajad, vaid põhiküsimused on läbi aegade olnud: 1. Eesti muusikavaldkonda tuleks vaadelda tervikuna. 2. Tuleks selgelt otsustada, millises mahus Eesti riik suudab muusikavaldkonda finantseerida. Võimalik, et Eestile oleks jõukohane üks riiklik sümfooniaorkester ja üks mõõduka suurusega ooperiteater. Kõik ülejäänud kollektiivid peaksid olema ühetaolise mustriga rahastatud (näiteks läbi kultuuriministeeriumi muusikaprogrammi ja kulka helikunsti sihtkapitali). Kahtlane, kas Eesti suudab ülal pidada Eesti Kontserdi taolist organisatsiooni (küll aga oleks vajalik taolise riikliku organisatsiooni olemasolu, mis tegeleks Eesti muusika ekspordiga, ja seda nii suurte europrojektide korraldamisel kui Eesti muusikaprojektide teistesse majandusruumidesse viimisel). 3. Igasuguse finantseerimise puhul on oluline küsimus finantseerimise järjepidevus ja küllap on mõistlik minimaalne toetusperiood 3 aastat.

9.Kultuuriministeerium kavandab 2014. aasta taotlusvooru avada septembris 2013, taotluste tähtaeg oleks oktoobris 2013 ja komisjon teeks omapoolse ettepaneku kultuuriministrile hiljemalt novembris 2013. Palun andke oma hinnang:Edit

Lisamärkused:

  • Mõistlik on lauhtada programm tagasi kaheks - tegevustostetus programm, mille tähtaeg ja menetlemine sügisel on väga hea ning festivalide toetusprogramm, mille taotluste esitamise tähtaeg peaks olema pärast tegevustoetuste selgusmist novembris.
  • Suurepärane uudis! Eelpoolt tegin ettepaneku taotlemine varasemaks tuua, need tähtajad siin on aga veelgi paremad!
  • Varasemaks toomine on hää, kui tehtud otsused ka eelarve kinnitamise järel jõusse jäävad. taotlusvooru avamise ja tähtaja vahel peaks olema vähemalt 2 kuud, eraõiguslikud oma olematu inimressusriga ei suuda kiiremini põhjalikku taotlust koostada.

10.Mida tuleks silmas pidada programmi komisjoni määramisel?Edit

  • Kindlasti peaks olema komisjonis esindatud: muusikazhanriline mitmekesisus, kindlasti ei peaks seal olema tugevas ülekaalus vaid klassikalise muusika taustaga inimesed, muusikaettevõtja taustaga inimesi, turunduspädevusega inimesi, rahvusvahelise töö/ekspordi pädevusega inimesi.
  • Kui on esindatud erinevate muusikazanrite esindajad, kes on pisutki kursis sellega, mis toimub väljapool pealinna, siis on tore.
  • Programmi komisjon peab koosnema valdkonna katus- ja sidusorganisatsioonide esindajatest juhatuse tasemel: Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusikafestivalid, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Jazzliit, lisaks mõni sõltumatu kriitik (Velmet, Arujärv, Mattisen vm).
  • Komisjoni liikmed peavad kindlasti: 1) olema muusikalise kõrgharidusega; 2) hetkel aktiivselt oma erialal töötama või omama selles suuri kogemusi; 3) omama adekvaatset ülevaadet kogu Eesti muusikaelust tervikuna ning oskama näha ja analüüsida viimaste aastate tendentse; 4) aru saama, et kultuur ja loomemajandus ei ole sünonüümid, ja tajuma piiri nende mõistete vahel.
  • Festivalide raha võiks jagada MTÜ Eesti Muusikafestivalide juhatus. Jagajaid võiks vahetada - mitte, et koguaeg on komisjonides samad inimesed.
  • Loomulikult peaksid komisjonis olema Kultuuriministeeriumi esindajad (asekantsler, muusikanõunik), aga ka muude muusikaorganisatsioonide esindajad (EMN, MTÜ Muusikafestivalid).
  • Komisjoni võiksid olla kaasatud (erapooletud) tegutsevad festivali või kontserdikorraldajad ning tasakaaluks komisjoni akadeemilisusele tuleks kaasata kas muudest valdkondadest (muusikakriitik, -ajakirjanik, -toimetaja, alternatiivürituste korraldaja jms). Vältida seda, et suur osa komisjonist tegutseks ühe muusikazanri sees, selle tulemusel ei "mõelda kastist välja"
  • Komisjon peaks olema professionaalne ning koosnema üldtunnustatud muusikaelu arvamusliidritest. Erapooletus ning ausus on eetilised kriteeriumid, mida peaksid järgima kõik inimesed.
  • Praegune on väga professionaalne, usun, üks profimaid vabariigis üldse; ehk vaid veidi ühekülgne.
  • Komisjoni peaksid kuuluma inimesed, kes oleksid erapooletud ja orienteeruvad meie muusikamaastikul ja omavad piisavat infot Eestis kultuurisfääris toimuva suhtes, eriti sisu kvaliteedis. Vältima peaks komisjoni määrates inimesi, kes omavad otsest isiklikku huvi, ehk teisisõnu festivalikorraldajad jne.
  • Positiivne on, et esindatud on ka pärimusmuusika.
  • Oluline on, et komisjoni kuuluksid laia silmaringiga oma ala professionaalid, keda soovitavad erialaorganisatsioonid. Nende juhatused oskavad enamasti hinnata erinevate kandidaatide erapooletuse ja vastutustunde astet, mis peab komisjoniliikme puhul olema äärmiselt kõrge. Komisjoniliikme ametiaeg peaks olema määratletud, et mõistliku aja jooksul toimuks rotatsioon. Vältima peaks võimalust, kus toetus saab minna oskuslikult haibitud, kuid sisuliselt nõrgale projektile - seejuures ongi kasuks erialaorganisatsioonide teadmised ja kogemused.
  • 2013. aastal otsustas kultuuriministeerium käsitelda festivalide ja eraõiguslike kontserdikorraldajate taotlusi koos. See suur muudatus minu arvates end ei õigustanud. Kui üks eraõiguslik korraldaja viib läbi nii festivali (festivale) kui ka kontserdisarja (kontserdisarju), siis ei saa eeldada, et programmide liitmise tulemusena teevad korradajad poole vähem tööd või siis suudavad äkki poole tõhusamalt töötada. Festivali korraldamine ja kontserdisarja läbiviimine on kaks täiesti eraldi ettevõtmist, nende ühte taotlusse viimine ei tähenda, et töö maht väheneks poole võrra. Lisaks suurenes tunduvalt ka komisjoni töö hulk. Mõistlik oleks pöörduda tagasi eelnenud töökoralduse juurde, kus erinevad komisjonid otsustasid erinevate tegevuste üle. Komisjonid võiksid olla suuremad ja laiapõhjalisemad, sest tegemist on väga oluliste otsustega, mis mõjutavad olulisel määral Eesti muusikaelu. Eeskujuks võiks olla läbi aastate hästi töötanud Kulka komisjoni mudel, milles otsused langetatakse arutelupõhiselt ja komisjoni liiimed vahetuvad suhteliselt tihti. Olulise tähtsusega on kaasata komisjoni töösse muusikaelu põhjalikult tundvaid ja suurte kogemustega spetsialiste-visionääre, kelle jaoks kogu valdkonna arendamine on olulisem, kui oma projektide läbiviimise tagamine. Projektide toetamise põhikriteeriumiks peaks olema kunstiline kvaliteet, mitte maksumus või mõni muu kergesiti möödetav, kuid sisuliselt väheoluline detail. Kindlasti peaks komisjon vältima segaseid kommentaare langetatud otsuste kohta, põhjendused peaksid olema paremini argumenteeritud ning objektiivsed.
  • Puudub info ministeeriumi komisjonide moodustamise põhimõtete kohta. Tuleks jälgida, et välditakse liiga suure mõjuvõimu sattumist kitsa ringi kätte. Samuti tuleks kasuks komisjonide tegevuse perioodide täpsustamine/määramine (a la 2-aastane tsükkel) ning liikmete vahetumise kriteeriumid.
  • Komisjonis peaksid olema inimesed, kes on kursis muusikaelu praktilise, mitte taotlustes kirjeldatud olukorraga, ehk kes jälgivad tegelikku kontserdielu ja omavad ülevaadet, kes ja mida tegelikult korraldab. komisjon peaks olema tõeliselt huvitatud asjade paremaks muutmisest. vältima peaks inimesi, kes on otseselt seotud ühe või teise festivali-korraldaja-kollektiivi tegevustega.
  • Tuleks olla ettevaatlik ekspertide kaasamisega, kellel juba on selge mõjuvõim eesti kontserdielus valikute tegemisel (kontsertorganisatsioonide produtsendid, Kultuurkapitali ja teiste fondide komisjonide liikmed). Ekspertide eelistused on alati mingil määral subjektiivsed ja see ei saagi teisiti olla. Mitme hoova koondumine ühe isiku kätte võib vaesustada üldist pilti.
  • Komisjonis peaks olema ka üks muusikafestivalide esindaja, kes omab pikaajalist suurte rahvusvaheliste tõsiselt võetava festivali korraldamise kogemust nii programmi koostamise, turundamise ja majandusküsimuste osas,ka meedia osas .Vältima peaks, et komisjon koosneks ainult muusikateadlastest ja heliloojatest.peaks olema välja töötatud kriteeriumid muusikafestivalide edukuse mõõtmiseks.-publiku hulk, kõrgetasemeline programm,kajastused meedias jne.,võimekus olla atraktiivne ka järeltuleva generatsiooni suhtes.

11.Kas muusikaprogrammist võiks taotleda ainult eraõiguslikud juriidilised isikud?Edit

Lisamärkus: Toetus peab olema suunatud mitteriiklikele (sh eraõiguslikud organisastioonid kõikides vormides, KOV asutused, kelle põhikirjalikeks tegevusteks on kontsertide korraldamine, FIEd) korraldajatele. Riiklike austuste ja avalik-õiguslike organisatsioonide tegevus (sh korraldajate töötasu) on garanteeritud riigi poolt, ning seda dubleerida pole kohane.

12.Programmi kriteeriumide muutmineEdit

13.Kas toetate suunda, et muusikaprogrammist tuleks anda toetusi pigem väiksemale arvule tegijatele, kuid toetada neid senisest suuremas mahus?Edit

14.Millised võiksid olla 3-aastaste lepingute kriteeriumid ja tingimused 2014. aastal?Edit

  • 1. Organisatsiooni tegevuse järjepidevus, traditsioonid. 2. Jätkusuutlikus ja pühendumine. 3. Roll piirkonna ja Eesti (muusika)kultuuripildis. Rahvusvaheline tähelepanu on lisaväärtus. 4. Aastase kontsertegevuse maht ületab 65000 eurot.
  • Festivali selge kunstiline visioon. Festivali idee areng (mis ei tähenda ilmtingimata festivalist osavõtjate arvu suurenemist või ajalist pikenemist). Festivali kvaliteedi tõus. Festivali olulisus regioonis. Eesti muusika ja eesti muusikute kaasatus.
  • Kolmeaastase toetuslepingu võiks sõlmida ka juhul, kui ühel kolmest aastast tegevust ei toimub.
  • Kolmeaastase lepingu võimalust võiks pakkuda ka kollektiividele. Paraku ei saa nõuda sel juhul detailset tööplaani 3 aastaks - kollektiiv võib küll paika panna sihid ja eesmärgid, aga nii pikalt kogu kontserdikava ette planeerida pole võimalik ning ka mitte otstarbekas: on oht, et kunstitegemine muutub sel juhul plaanide täitmiseks ehk tootmiseks.
  • Festivali tähtsus ja järjepidevus Eesti kultuurimaastikul. Alates 10. festivalist võiks toetus olla püsiv.
  • Võiks arvestade eelnevate festivalide kogemust ja erisust Eesti mastaabis.
  • Kindlasti tuleks mingi osa rahast eraldada festivalidele, mis on lipulaevad, kuid samas võiks mõelda sellele, et tagada vähemalt kolmeks aastaks mingisugunegi finantsstabiilsus ja -kindlus festivalidele, mille tegevus võiks muidu kahtluse alla sattuda, kuid festival iseenesest on vajalik. Eelkõige pean silmas alustavaid festivale, kellel on sageli eelarve kokkusaamisega suur vaev, samas kui lipulaevad saavad kindlad olla toetustele.
  • Kolmeaastane toetussüsteem oleks mõistlik ka eraõigusliku muusikakollektiivi jaoks.
  • Kuna raha ei saa ministeerium garanteerida kolm aastat ette, siis nimekirjast mitte väljaheitmise võimalus oleks üheks kindluseks ja lootuseks korraldajale.Kolme aasta jooksul võib ka kontsert- organisatsioonis esineda muutuseid mis võivad min. reeglitest väljuda, siis on ka see 3 aastane kokkulepe ju sisuliselt kehtetu. Tegemist on lepinguga väga halbade aegade jaoks ja sellisel juhul on see korraldajatele võimalus.Seega kriteeriumid olgu samad nagu on ja mõlemale poolele.
  • Laiem mõju valdkonna arengule, turundus-suutlikkus ehk võime muusikale uut publikut kasvatada, rahvusvaheline mõõde ja kõlapind, kasutegur kohalikele Eesti muusikutele ja kollektiividele.
  • Hinnata tuleks konkreetse festivali olulisust riigi kultuuripoliitika seisukohalt; kvaliteeti; külastajate arvu.
  • Kolmeaastast lepingut peaks kindlasti saama taotleda ka kehtestatud kriteeriumidele vastav kontserdikorraldaja. hetkel on need kriteeriumid väga segased, iga koor või ansambel loetakse kontserdikorraldajaks. Oluline on teha vahet, kas kontserte korraldatakse ainult endale (oma kollektiivile) või paljudele erinevatele muusikutele läbi kogu aasta, kas kontserdid toimuvad ainult oma kodukohas või üle Eesti. Välismaale on seni suutnud läbi murda vaid üksikud kollektiivid, kahjuks mitte korraldajad.
  • Pean äärmiselt oluliseks lähenede nii festivalile kui kollektiivile 3-aastase tegevustoetuse määramisel järgnevatest kriteeriumitest: 1)Kollektiivi (või festivali) senine panus Eesti muusikakultuuri ja muusikute tutvustamisel nii Eestis kui maailmas. 2) Pikaajaline, kõrgprofessionaalsel tasemel ja edukas, end tõestanud tegevus läbi pikkade aastate. 3) Pikaajaliselt ette planeeritud tegevusega kõrgprofessionaalsed projektid. 4) Suure publiku huviga süvamuusika projektid. 5) Noortele suunatud professionaalide läbiviidud projektid ja tegevused. 6) Mastaapsed, rahvusvaheliste mõõtmetega projektid. 7) Projekti kogumaksumust, omafinantseeringut ja toetajate osakaalu arvestades.
  • 1. Muusikakollektiivi senist tegevust ja võimekust olla esindatud rahvusvahelisel areenil. 2. Toetada on eelkõige mõtet originaalkoosseise (mitte projekte, mis lihtsalt kompileerivad teiste kooseisude muusikutest projektkoosseise). 3. Eesti muusika osakaalu (ja eriti Eesti uuema muusika esindatust kollektiivi programmides).
  • Kolmeaastase toetuslepingu sõlmimise hindamiskriteeriumideks saavad olla vaid lähimineviku tulemused (mitte 20 aasta tagune rahvusvaheline edu). Tulemuste all tuleks simas pidada eelkõige kunstilist külge, mille hindamine, tõsi, on kõige keerukam. Puhvriks lava ja raha vahel võiks olla professionaalne muusikakriitika, kuid see nõuaks kindlasti arendamist. Paradoksaalsel kombel väga kaheldav on otsuseid teha eelmise aasta publikunumbri järgi, sest väga tihti on muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad situatsiooni ees, kus õhku mitte sisaldav kontserdi finantskava saab fondidest vähem kui 50%se toetuse. Oleme selliseid toetusi korduvalt ka kasutamata jätnud viitega, et see ei võimalda planeeritu elluviimist, kuid järgnevate taotluste puhul ei ole toetusprotsent tõusnud. Sellises olukorras ollakse sunnitud kärpima sealt, kus seda mingil juhul teha ei tohiks, ehk reklaami pealt. Sellisel juhul muutub kokkuhoid koonerdamiseks ja kontserdi korraldamiseks mõeldud summad sotsiaaltoetuseks.

15.Ettepanekud ja kommentaarid 2014. aasta programmi koostamiseksEdit

  • Kindlasti peab jääma ka avalik-õiguslikel organistasioonidel ja omavalitsustel taotleda. Väljaspool Tallinnat, maapiirkondades on see väga oluline ja toetab muusikakultuuri kättesaadavust Tallinnast väljaspool. Kontsertide arv hooajal (7 kuud) võiks olla 10-15, mitte rangelt 15. See aitaks korraldada kontserttegevust ka ääremaadel, kus tegelikut on eeldused olemas. Toetan pigem väikeste festivalide paljusust - see aitab viia/tuua muusikakultuuri keskustest välja ja rikastada Eesti maapiirkondade kultuurielu. KOVid ja väikesed piirkondlikud taotlejad ei suuda alati välja kanda mastaapset festivali. Ja selleks pole ka vajadust. Kuid muusika ja festivalid ei peaks olema vaid suurte keskuste privileeg.
  • Boonuskriteerium võiks olla ka tegevuspiirkond ehk järjepidev tegevus väljaspool Tallinna. Mis salata, kui suvisel ajal on rahvas liikvel, siis aastaringsel tegevusel väikelinnas on probleem rahvaarv ja elatustase. Viimane on piletihinda määrav tegur. Ühendprogramm tuleb lahutada kaheks eraldiseisvaks programmiks - tegevustoetused ja festivali toetused - nii nagu oli see enne 2013. aastat. Käesolev ühendprogrammi haldamisega ei saanud hakkama ministeerium, see tekitas taotlemisel ja menetlemisel palju segadust ning probleemid on ees ka aruandluse vormistamisel. Mõlema programmi tingimusi on võimalik täpsustada ning selgemalt sõnastada.
  • 2013. aasta programmi menetlus ministeeriumis rikkus oluliselt õigustatud ootuse ja võrdse kohtlemise printsiipe, mida tuleks 2014. aasta programmi ettevalmistamisel ja menetlemisl vältida.
  • 1) Toetuse saajal võiks olla suurem vabadus ise hinnata, millised kulud on "sihtotstarbelised" ehk aitavad tagada või lihtsustada kollektiivi regulaarset tööd. Näiteks kollektiivi arengu seisukohalt on olulised nii oma muusika salvestamine kui ka kontsertreisid, mõlemad pakuvad ka selget väljundit avalikkusele. Samuti tundub imelik, miks lubatakse noote ja tehnilisi abivahendeid rentida, aga mitte osta. Viimane on tihtilugu otsarbekam, eriti arvestades kulu ühekordsusega. 2) Kui äriregister ootab majandusaasta aruandeid pool aastat, siis kultuuriministeerium tahab sarnast kokkuvõtet juba kuu aja jooksul. Nii mõnegi MTÜ jaoks on see senini tähendanud peaaegu topelttööd - taotluse esitaja ja raamatupidaja dubleerivad arvepidamist - või aruande hilinemist. 3) Praegu võetakse toetuse määramisel arvesse väidetavalt ka "teavitustegevuste ja meediaplaani olemasolu ja läbimõeldust". Loomulikult näevad muusikud palju vaeva ja katsetavad eri kanaleid, et oma kontserte reklaamida, samas on muusikaelu kajastamine siiski ajakirjanduse, mitte muusikute ülesanne. 4) Läheneda toetuse suuruse määramisel põhimõttele "kas kõik või mitte midagi". Taotlusele antud eitav vastus annab selge sõnumi: see kollektiiv/organisatsioon ei ole praegusel hetkel riiklikul tasandil oluline ning peaks ennast tõestama kõigepealt muid rahaallikaid kasutades. Täismahus toetus aga annab tegijatele riigipoolse tunnustuse, mõningase kindlustunde ning, mis ehk olulisim, ajalise ressursi tegeleda sisuliste küsimustega.
  • Eestis võiks välja sõeluda 20 festivali, kes on püsinud vähemalt 10. aastat ja neile anda püsitoetused.
  • ingimused ja kriteeriumid tuleb sõnastada väga konkreetselt ja üheseltmõistetavalt. Ja hiljem toetusi jagades tuleb neist ka kinni pidada.
  • Jätta pikem aeg taotluste koostamiseks.
  • Et arvestataks korraldajate puhul sellega, et neile ei tuleks aasta, aasta järel peale suurenevat bürokraatiat, mis kasvatab kulusid suuremaks ja võtab ajaresurssi. Samuti igaaastane reeglite muutmine ei ole sõnum teadlikust ja kaugelevaatavast kultuuripoliitikast.
  • 2014. aasta taotlusvooru võiks avada oktoobri alguses, tähtaeg võiks olla novembri lõpus ning tulemused võiksid teada olla hiljemalt jaanuari keskpaigaks.
  • Tunneme puudust programmidest Eesti muusika rahvusvahelisel areenil ning Noortekoorid rahvusvahelisel areenil, kust oli võimalik taotleda toetust Eesti koorimuusika viimiseks tippfestivalidele. Praegune olukord, kus ka väga tiheda eelvaliku läbinud ning oma ala tippe koondavale festivalile kutse saanud koor peab seal Eesti muusikat esindama peamiselt omaenda raha eest, on pikemas perspektiivis äärmiselt ohtlik. Sealjuures on tippfestivale üle maailma alla 20 ning ka neile konkureerivate kontsertkooride hulk Eestis umbes sama, seega pole tegemist väga suurte summadega.
  • Riik peaks suutma luua stabiilse ning piisava toetuse riiklikele maineüritustele, festivalidele, mille kasu kogu valdkonale ja riigile on väga selge ja vaieldamatu. Samas peab alati säilima avatus ka uutele, tugevatele, ambitsioonikatele ja innovatiivsetele projektidele. Muusikaprogramm ei tohi muutuda kohaks, kust toetust saavad aastast aastasse samad tegijad. Juhul kui konkreetsetel komisjoniliikmetel ei ole ka lisainformatsiooni mõne taotluse esitanud uue algatuse, festivali või projekti kohta, ei ole "ma ei ole sellest midagi kuulnud" kunagi piisavaks põhjuseks ära öelda. tuleb uurida tausta, vajadusel kutsuda projekti juht kasvõi komisjoni ette oma projekti ka personaalselt presenteerima/kaitsma. vajadusel võiks üldse kasutada projektide hindamisel ka intervjuu formaati, kus taotlejal oleks võimalik küsimustele vastata ja selgitada, mis üks või teine asi just oluline on.
  • Minu hinnangul oleks 2014 ja edaspidi toetuste jagamisel vaid kitsale ringile suurematele festivalidele eesti muuskaelule hävitav mõju. Kõigepealt - mida tähendab „ennast tõestanud ja kogu Eesti muusikaelu mõjutavad projektid“? Vaid üksikute suurte (kallite) muusikaprojektide toetamine rikuks pöördumatult meie aastate jooksul loomulikul teel väljakujunenud muusikalise „ökosüsteemi“ ja pidurdaks olulisel määral loova mõtte arengut. Kunstiline tõde jääks paari valitud otsustaja kätte, suur osa muusikutest kaotaks eneseväljendusvahendi. Eesti muusikaelu tervikuna muutuks märksa vaesemaks ja üheplaanilisemaks. Küsimuse asetust tuleks muuta. Kultuuriministeerium võiks uurida, millis toetust ja abi festivalid reaalselt vajavad, et oma ideid võimalikult suure hulga kuulajate-vaatajateni viia. Sageli on probleemid sarnased ja puudutavad eelkõige turundust. Vaid üksikute suurte ja kallite festivalide eelistamine sulgeks ukse uute ideede ja säravate algatuste ees. Festivalimaastik on pidevalt arenev ja muutuv protsess. Nii suured kui väikesed festivalid on märkimisväärsed tööandjad eesti interpreetidele ja heliloojatele. Vaevalt, et keegi kultuuriministeeriumis soovib kokku puutuda nende tööhõivet tunduval määral vähendava olukorraga. Vähem tähtis pole regionaalne aspekt – festivalid on sageli kohaliku (maakondliku) kultuurielu arendajad ja hoidjad. Festivali korraldamise omapära seisab selles, et iialgi ei teki olukorda, kui rahalisi vahendeid on piisavalt. Seda tõestab veenvalt 2013 kultuuriministeeriumilt suurimate toetuste saanud korraldajate käitumine – vaadake Kulka 1. kvartali taotlusi. Kes on suurima küsijad ?! Isegi kui annaksime kogu kultuuriraha ühele korraldajale, jääks ikkagi puudu, sest alati saaks veelgi paremini, suurejoonelisemalt ja uhkema reklaamiga. Tõelised väärtused kunstis ei ole kunagi lihtsasti mõõdetavad, veelgi vähem rahasse ümberarvestatavad. Seetõttu saavad pädevaid otsuseid langetada vaid valdkonda väga hästi tundvad inimesed, kes lisaks heale informeeritusele tajuvad ka allhoovusi ja taustsüsteeme. Festivalide olulisuse ja väärtuse hindamine maksumuse järgi on hukatuslik tee, mis viib meie muusikaelu kiire mandumiseni. Kultuurkapitalile sellist koormust mingil juhul panna ei saa, sest järsk muudatus lööks tasakaalust välja seni hästi toiminud jaotusmehhanismi. Festivalide kaalumine kulutatud rahasummade järgi ei näita asjatundlikkust, see on keeruliste protsesside lühinägelik lihtsustamine. Mõttemudelina ei ole see kindlasti jätkusuutlik, seetõttu soovitan tungivalt kultuuriministeeriumil sellest kohe loobuda ja hakata valdkonna asjatundjate abiga tegelema festivalide hindamisega sisulisi väärtusi silmas pidades.
  • Ära tuleks kinnitada see, mitu korda aastas eraldamised toimuvad ning orienteeruv ajaline plaan (nt 2 korda aastas, -hiljemalt veebruariks ja - hiljemalt novembriks). See puudutab nii festivalide korraldust kui heliloomingu tellimist.
  • Tänases kõik ühes suures muusikaprogrammis on kõige kehvemas olukorras eraõiguslikud kontserdikorraldajad. Muusikaprogrammis ei kvalifitseeru kontsertide-sarjade korraldamine ühegi kriteeriumi alla ehk kontserttegevust riik hetkel tegelikult ei toeta. samuti pole mingit toetust neile, kes tipptasemel kontserte suurtest keskustest väljaspoole püüavad viia. see peaks olema kultuuri-, regionaal- ja ehk ka rahandusministeeriumide ühine toetusprogramm, et viia kontserte ka maarahvale, arendada kohalikke kultuurikeskusi (mõisakoole, kultuurihuvilisi eramõisaid, pisikohtade muusikakoole, rahvamaju jne).
  • Loodan väga, et Kultuuriministeerium hindab tulevikus pika-asjaliste toetuste eraldamisel endisest veelgi rohkem suuri algatusi, kes oma järjepideva ja aastate pikkuse väljapaistva töö ja tegevusega on suutnud end tõestada nii Eesti kui muu maailma publiku kui professionaalsete muusikamaailma tegijate silmis. Iga-aastane teadmatus ja taassaabuv 0-punkt on suurim takistus heade algatuste jätkusuutlikule teostusele.
  • Toetuse saamise suurus peaks olenema sellest, kas festival on muusikutele tööandja või mitte (honorarid) või on showcase tüüpi kus enamus raha läheb reklaamiagentuuridele, trükikodadele ja majutusasutustele. Ministeerium ja komisjon võiks tutvuda Euroopa muusikafestivalide analüüsiga FESTUDY, mille on kirjutanud Lluis Bonet i Agusti Barcelona Ülikoolist, see tooks selgust festivalide maastikul ja annab vastuseid milliseid projekte ministeerium võiks toetada, milliseid osaliselt ja milliseid mitte.